Üks roll

OTT KARULIN

Nad on väga suure tõenäosusega naised, kes räägivad kodus eesti keelt. Paljud neist on (üli)õpilased või on neil juba kõrgharidus.

Nemadki on enamjaolt kõrgharidusega eestikeelsed naised vanuses 15–44. Suure tõenäosusega elavad nad Tallinna ja Tartu piirkonnas ning neil on keskmisest kõrgem sissetulek.

Selline on vastavalt raamatu­kogude ja muuseumikülastajate portree sel nädalal kultuuriministeeriumis esitletud (tellijaks oli küll EAS) Kantar Emori muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu põhjal. Seega on tulemus üsna sama ja seda on näidanud nii varasemad kultuuritarbimise kui ka teiste valdkondade uuringud: Eesti kultuuritarbija on kõrgelt haritud naine. Ka peamine mittekülastamise põhjus on sama – ajapuudus, mille tõi välja raamatukogude puhul välja 21% ja muuseumide osas lausa 41% vastanuist.

Kantar Emori uuringust selgub seegi, et viimase aasta jooksul on raamatukogusid külastanud pool ning muuseume 60% vastanuist. Kusjuures 1–6 korda aastas on käinud muuseumis pool, aga raamatukogus vaid 24% vastanuist. Ei ühte ega teise ole viimasel aastal jõudnud 44% vastanuist. Huvitavam osa uuringust on aga see, mis puudutab nn tulevikuteenuseid – mida praegused ja potentsiaalsed külastajad raamatukogudelt ja muuseumidelt ootavad. Eriti jääb silma vastajate soov osaleda ettevõtmistes ja aruteludes, mis aitavad parandada tervist ja heaolu: selle valiku tegi vastanuist 45% muuseumide ja 35% raamatukogude puhul. Kusjuures raamatukogude osas oli see kõige populaarsem vastusevariant. Samuti soovitakse nii muuseumidelt kui ka raamatukogudelt, et seal korraldataks arutelusid, mis aitavad lahendada probleeme vastaja kogu- või naabruskonnas (seda soovis mõlemal juhul 34% vastanuist).

Raamatukogude puhul jääb silma seegi, et neilt oodatakse koolitusi: 34% sooviks osaleda elukestva õppe üritustel ja töötubades (nt kultuurilugu) ja 33% osaleda mitmesugustel koolitustel (nt digipädevus). Nii järeldatakse ka uuringus: „Raamatukogu kui kohtumispaiga kontseptsioon vajab teenuste arendamisel senisest põhjalikumat tähelepanu.“ Kuna jätkuvalt soovitakse raamatukoguhoidjalt ka abi (seda kasutab 28% vastanuist), siis on üks ideaalne raamatukogu midagi Kunksmoori majakese laadset, kus saab perenaisega ajaviiteks lauamänge mängida ning vajaduse korral temalt ka head nõu ja muidu tarkusi. Tõsi küll, mehi on Kunksmoori saarekesele eksinud kapten Trummide seas vähevõitu.

Uuring toob ka välja juba muuseumides ja raamatukogudes tehtava. Näiteks otsitakse katseprojekti raames koostöövõimalusi ERMi hariduskeskuse ja TÜ kliinikumi psühhiaatriakliinikuga, nii mõnigi raamatukogu laenutab raamatute kõrval ka muusikainstrumente ja spordivahendeid (pallid, käimiskepid, suusad, pulsikell, rulad jpm) ning võõrustab lugemiskoeri.

Vanemaealistele tervise- ja heaoluteenuste pakkumine on Eesti raamatukogudes aga veel suhteliselt uus, tõdetakse uuringus ning nimetatakse võimalike teenustena pulsimõõtmist, joogatrenni, maalimisringi ja kirjanduskohvikut. Kui lisada siia ootus, et raamatukogud oleksid ka tasuta ümberõppe keskused, mille sihtrühmana nähakse suuresti keskharidusega inimesi, kes praegu kultuuriasutustesse ei jõua, siis on selge, et omaette pusides ei suuda raamatukogud kõiki ootusi täita. Ilmselt ei suuda seda ka kultuuriministeerium üksinda. Seega peab igal juhul kaasama sotsiaalministeeriumi ning miks mitte mõelda võimalusele koondada raamatukogudesse muidki riigi teenuseid, näiteks karjäärinõustamine jm Töötukassa pakutav. Võib-olla peakski mõne aja eest suure hurraaga oma nimetuse vahetamisest teatanud Töötukassa kolima esindused raamatukogudesse – see hoiaks kindlasti päris palju raha kokku, sest ruumid on ju olemas ja leitavad ka üleni oranžiks võõpamata.

Eestis katab raamatukoguvõrgustik kõik regioonid, selle kõrvale teist luua pole mõistlik. Pealegi oleks mitme valdkonna teenuste koondamine ühte ruumi vastastikku kasulik: pahaaimamatu raamatuhuviline võib mõnele enesetäienduskoolitusele sattuda ning korralisele kohtumisele karjäärinõustajaga tulnu avastada, et on esimest korda pärast keskkooli lõppu raamatu laenanud. Eks väikestviisi sohki tegi ju ka Kunksmoor.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht