„Uma pido” on ka keeletegu

 

Intervjuu „Uma pido” kooride üldjuhi Silja Otsariga „Uma pido” on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mida peetakse 2008. aastal esimest korda, nimelt Võru linnas Kubija laululaval 31. mail. Hakatuseks antakse juba 30. mai õhtul kirikukontsert Katariina kirikus. Peopäeva sündmused saavad alguse Võru linnas kirikuplatsi laadal järgmisel hommikul, jätkuvad kontsertide ja töötubadega ning tipnevad õhtuse kontsert-etendusega Kubijal. Pidu võib nimetada ka võrukeste ülemaailmseks kokkutulekuks. Sellega tugevneb paikkondlik ühtekuuluvustunne ja identiteet võru kultuuri- ja keeleruumis, elavneb kultuurielu, see toob siia kanti külalisi ning ärgitab tagasi koju pöörduma mujale tööle ja elama läinud võrukesi. Selle peoga algatatakse omakeelsete pidude traditsioon. Vt lähemalt www.umapido.ee.Pildil kaader Jaanis Valgu äsja valminud dokumentaalfilmist „Meeste tee lauluni”, kus näeb seda, kuidas „mehed metsast” Silja Otsari juhatusel pühendumusega peoks valmistuvad.

Kas lauljad õpivad võrukeelseid laule hea meelega? Kas on vaja ka seletada, mida üks või teine sõna tähendab?

Mina juhatan koolis lastekoori ja segakoori, samuti täiskasvanute segakoori Hilaro ning „Uma pido” meeskoori. Suuremaid elamusi oligi see, et kui hakkasin neid laule koolis õpetama, siis algul ikka küsisin, kas on vaja tõlkida, aga selgus, et polegi vaja. Paari üksikut sõna terve repertuaari peale vahest. Näiteks laulusõnades „Leelokõnõ, laulukõnõ, / kos sa ollit, ku ma otsõ? Hoi! / Sääl sa seiet sitikida, / ku ma otsõ, hoi / madalida maasikida, / ku ma otsõ” on sees sõna „sitikida”. Tegemist ei ole mitte sitikatega, vaid hoopis mustsõstardega. Enamasti saadakse siiski aru. Just laste puhul see üllatab. Nemad ju enamasti ei räägi võru keelt, aga nad elavad võru keele keskkonnas ning tegelikult saavad kõigest aru. Ja ei ole vahet, kui vanad lapsed. Muidugi, kui ei olda Võrumaalt pärit, siis tuleb ka keel raskemalt, peab rohkem pingutama. Väga harva ikka, kui keegi proovis ütleb, et laulaks nüüd vahelduseks ka eesti keeles. Võru keeles laulmine pigem ikka meeldib.

 

Kas alguses polnud hirmu, kust need laulud võetakse? Kas võru keeles on üldse nii palju selliseid laule, et saab ühe korraliku laulupeo repertuaari kokku?

Ega mina ka ei teadnud alguses, mis sellest asjast üldse saab. Esimestel kokkusaamistel korraldusmeeskonnaga ei olnud veel täpselt paigas, milline „Uma pido” vorm välja hakkab nägema. Ei kujutanud kohe ette, et tegemist võiks olla laulupeo formaadis sündmusega. Omakeelseid koorilaule on ju vähe, võib-olla ainult mõni üksik. Kui palju seda repertuaari üldse tuleb ning missugune see olema saab, ei teadnud keegi. Koosistumistel igaüks pakkus laule, mis tema arvates võiksid kõlada. Ja niimoodi see nimekiri tuli. Lõpuks tehti valik ja telliti ka seaded. Kui alguses oli juttu, et tullaksegi lihtsalt kokku ning lauldakse võru keeles ühehäälselt – nagu rohkem selline rahvapidu –, siis mulle kui koorijuhile oli väga meelt mööda, kui otsustati siiski, et laulavad koorid ning tellitakse ka mitmehäälsed seaded. Kõik kooriliigid on esindatud, nagu laulupeol ikka. Püüdsime kavva võtta nii rahvalaule, klassikalisi kui ka uuemaid laule.

 

Kas algul oli plaanis ka laule võru keelde tõlkida?

Ei, selles lepiti juba alguses kokku, et on Võrumaa päritolu laulud või lood, mis võrukeelsena loodud, nagu näiteks Aapo Ilvese „Tii”. Ei hakatud midagi tõlkima kirjakeelest võru keelde. Mõnesid lugusid on vahepeal lauldud ka eesti keeles, kuid meie oleme pöördunud tagasi laulu juurte juurde.

 

Ajaloolisel Võrumaal on kaheksa kihelkonda: Karula, Hargla, Kanepi, Urvaste, Vastseliina, Rõuge, Põlva ja Räpina. Vaatasite, et oleks ikka igast kihelkonnast pärit või selle kihelkonna iseloomulike keelejoontega laul. Kas seetõttu on ka mõnda laulu rohkem mõne kihelkonna keele kohaseks muudetud?

On küll. Mulle väga meeldib selle peo pealkiri „Uma pido”, kuna tegelikult ju lauldaksegi uma’s keeles. Eks võrukatel endilgi on tihti palju vaidlemist selle üle, milline on õige võru keel. Ikka on keegi, kes ütleb teisele, et sa kõnõlõt võlssi! Repertuaari puhul on tähele püütud panna, et iga võrumaalane leiaks siit mõne loo omas keeles. Algusest peale sai seda koorijuhtidele räägitud ning ma loodan, et nemad rääkisid ka lauljatele, et kihelkonniti öeldigi mõnikord ühte ja sama asja omamoodi. Loodame, et selline suhtumine annab ka mõistmise, et võru keel varieerub ka tänapäeval paikkonniti.

 

Et siis peo üks eesmärke on, et võrukad saaksid ka ise oma keelega paremini läbi?

Eriti oluline on see laste puhul. Palju on mudilaskoori ja lastekoori lauljaid, ühesõnaga koolinoori, kes võib-olla pole kunagi püüdnud, isegi vanaemaga mitte, võru keeles rääkida. Ta pole võib-olla ühtki lauset võru keeles öelnud, aga nüüd ta tuleb peole ja lugude kaupa laulab võru keeles. Tegemist on ju ka meie oma muusikaga, mis on siit samast pärit, ning lauljatele ja publikule antakse ka teada neist inimestest, kes loovad võru keeles.

 

Kindlasti on neid laule, mis rohkem meeldivad?

Lastele lähevad rohkem peale muidugi nooruslikud, rõõmsad ja hoogsamad lood nagu „Tii” ja „Puupää rock’n’roll”. Aga kohe hakkas lastele meeldima ka „Vana sann”.

 

Mida see pidu sulle endale annab?

Huvitav on. See on viinud kokku paljude põnevate inimestega, kellega varem pole kokku puutunud. Ja repertuaari poole pealt on ka väga põnev. Just seetõttu, et on nii palju uusi laule. Kui tavalisel laulupeol kõlavad alati vankumatult lood nagu „Ta lendab mesipuu poole” ja „Tuljak” näiteks, siis meie peo puhul on repertuaar värske ja uus. Ning loomulikult on eripäraks võru keeles laulmine.

Ega ma ei olegi varem ju nii suure laulupeo korraldamise juures olnud, kogemusest võib nii mõnegi asja puhul puudu jääda. Meil on ju ka veel kaks saatebändi – Purõja Peni ja Virre+, kes koore saadavad. Eks ole näha, kuidas see kõik välja kukub. „Uma pido” peame ju esimest korda. Väga suur abi on olnud Alo Ritsingust: kui seadeid hakati tegema, siis läksime ikka tema juurde. Üks on see, mida arvan mina, lihtne koolikoori dirigent, teine see, mida arvab tema, ikkagi suure laulupeokogemusega inimene. On hea, kui mõne asja puhul öeldakse, kas laul ja seade on üldse kooriga lauldav või mitte.

Küsinud Katrin Ruus