Vastulause
Viimastel päevadel on Sirbi teadustoimetaja ja TV3 uudistetoimetus esitanud Tallinna Ülikooli aadressil tõsised süüdistused seoses 21. novembril kasvatusteadustes kaitstud doktoritööga. Esmalt tahan avaldada heameelt, et kohalik meedia väljendab sedavõrd üksikasjalikku huvi Eesti teaduse, sealhulgas kasvatusteaduste käekäigu vastu. Hämmastav on aga asjaolu, et süüdistused esitatakse oletuste ja valel põhinevate väidete pinnalt. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorinõukogu, doktoritööde kaitsmiskomisjoni ning Tuire Jankko doktoritööd hinnanud oponente ei süüdistata mitte ainult ebaprofessionaalsuses, mis väljendub võimetuses vahet teha teadusel ja „koduloolisel ümberjutustusel”, vaid ka „akadeemilises korruptsioonis”, mis väljendub Strandbergi sõnul kraadide jagamises kollegiaalse vastutuleku alusel. Selliste väidete esitamine meedias enne kaitsmisprotseduuri ja kaitsmistulemuste selgumist oleks eetilises mõttes küsitav isegi juhul, kui aluseks olevad tõendid usaldusväärsed näiksid.
Nii annab Sirbis 17. novembril avaldatud artikli autor mõista, et „ekspertide arvates” on selle väitekirja puhul õnnestunud teaduslikkust vältida ning TV3 reporter väidab mõned päevad hiljem kategooriliselt, et „kaitstav töö ei vasta mitte mingil juhul teadustöö nõuetele”, viidates „mitmete Eesti teadlaste hinnangutele”.
Viidatud ekspertide ja teadlaste nimekiri päädib mõlemas meediaallikas ühe-kahe teadlasega, kelle teadustöö ei seostu kasvatusteadustega. Seega seatakse süüdistusi põhjendades doktoritöö juhendamise ja kaitsmisega otseselt seotud ning kolmest ülikoolist pärit seitsme Soome ja Eesti tunnustatud kasvatusteadlase hinnangud kaalukausile valdkonnaväliste teadlaste ajakirjanikele avaldatud arvamustega, andes justkui iseenesest mõistetavalt suurema kaalu ja usaldusväärsuse viimastele.
Süüdistuste argumentatsiooni hoolega lugedes-kuulates selgub, et põhiosas hindavad eksperdid midagi muud, kui väitekirjana esitatud doktoritööd. Suurem osa Sirbis avaldatud artiklist on pühendatud kaitsmisele pääsemise eelduseks olevatele publikatsioonidele ja nendega seotud kirjandusviidetele, kusjuures jääb arusaamatuks, kas Sirbis viidatud ekspert on monograafiana esitatud doktoritööd üldse lugenud või võrdsustab toodud artiklid doktoritöö ja monograafiaga.
Tallinna Ülikooli doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskiri eristab kaht liiki doktoritöid: artikliväitekirjad ning monograafiad, mille puhul teaduspublikatsioonidele esitatavad formaalsed nõuded oluliselt erinevad.
Monograafia puhul, mida Tuire Jankko väitekiri on, sätestab selle dokumendi § 13 lõike 4 punkt 1 nõudeks vähemalt kolm doktoritöö tulemustega seotud teaduspublikatsiooni, sh vähemalt üks artikkel, mis vastab ETISe klassifikaatorile 1.1., 1.2. või 3.1. ja mis ei ole vanem kui viis aastat alates doktoritöö kaitsmisele esitamise kuupäevast. Need nõuded on Tuire Jankkol täidetud.
Ülikooli väitekirjade seerias ilmunud monograafiana esitatud doktoritöö sisulist kvaliteeti hinnatakse mitte kaitsmisele pääsemiseks vajalike publikatsioonide, vaid monograafia ja kaitsmiskoosolekul toimuva akadeemilise väitluse põhjal. Kuueliikmeline kaitsmiskomisjon, mille koosseisu kuulus ka rahvusvaheliselt tunnustatud Soome kasvatusteadlane professor Tero Autio, hindas 21. novembril toimunud kaitsmiskoosolekul Tuire Jankko töö üksmeelselt nõuetele vastavaks.
Tõstatades süüdistuse akadeemilisest korruptsioonist, pole teema tõstatajad esitanud üldse mingeid argumente. Sirbis esitatud artiklis ei ole mainitud Tallinna Ülikooli poolt esitatud põhjendusi soomekeelse ja Soomele keskenduva töö Tallinna Ülikoolis kaitsmise tagamaade kohta. Need põhjendused on seotud kõnealuse doktoritöö nõustajaks olnud Tampere Ülikooli professori tööleasumisega Tallinna Ülikoolis kolm aastat tagasi.
Ajakirjanduslikule arutlusele tuginedes tehakse järeldus, et ju ei oldud Soomes lihtsalt nõus seda tööd kaitsma lubama ning koolkondlike konfliktide vms vältimiseks tuldi tööd kaitsma Eestisse. Sellise oletuse kohatust näitab tõsiasi, et ligikaudu kaks aastat tagasi, kui tehti vastastikune otsus Tuire Jankko ületulekust Tallinna Ülikooli, oli töö alles kirjutamisel ning ei oleks seetõttu pääsenud kaitsmisele ei Soomes ega Eestis. Kahe aasta jooksul on töö lõpule viidud ning Tallinna Ülikooli doktorinõukogu liikmetelt, eelkaitsmiskomisjonilt ning eelkaitsmise oponentidelt saadud tagasiside põhjal parandatud ja täiendatud.
See õpingute loomulik protsess, mis lõppes esmaspäeval doktoritöö avaliku kaitsmisega, toimus kõigis aspektides vastavalt Tallinna Ülikoolis kehtestatud reeglitele, mis ei ole vähem nõudlikud kui Soome või teistes Eesti ülikoolides. Eesti väärib kindlasti laiemat arutelu siin kaitstud doktoritööde kvaliteedi üle. Kaitstud doktoritööde laiemast süstemaatilisest ja võrdlevast analüüsist oleks meil kõigil kindlasti palju õppida. Sisuka ja eetilise arutelu eeldus on aga väitlejate valmisolek põhjalikult läbi lugeda käsitletavad tööd ning kaitsmisele alles minevate tööde puhul osaleda oma küsimustele esmaste vastuste saamiseks kaitsmisprotseduuril.