Veel pole valmis

Tõenäoliselt jäävad kooseluseaduse rakendussätted riigikogus vajalike poolthäälteta. Eesti pole selleks seaduseks veel valmis, arvavad paljud, osundades tulisele avalikule arutelule. Eesti pole veel ka valmis pagulaste vastuvõtmiseks, sest me pole suutnud veerandsajandiga vene keelt emakeelena kõnelejaidki oma ühiskonda lõimida, väidetakse kirglikult. Millal me siis lõpuks valmis oleme, ei taha keegi arvata – öeldes seeläbi, et loodetavasti mitte kunagi.

Ehk on inimväärikus tõesti vaatenurgast sõltuv nähtus, aga sellise relativistliku lähenemise juures peaks ju aktsepteerima sedagi, et kellegi vaatekoht pole absoluutse tõe oma. Siit on ehk vaid mõni samm uskumiseni, et mitte kõik teistele lubatud hüved ei vähenda sinu omi.

Kooseluseaduse puhul ongi küsimus lihtne: kas vähemusele võiks laiendada enamuse hüved? Huvigrupid on oma vastustes selgesõnalised ja seeläbi ausamad kui poliitikud, kes hirmust kaotada valijaid eelistavad selgele seisukohale kompromissi teesklemist. Muide, „paarkond“ tähendab ÕSi järgi „umbes kaht“ (ehk siis ikkagi mitte päris kaht täisväärtuslikku inimest?), vanamoeliselt ka abielupaari (tähendab see, et Vabaerakonna algatus läheb kooseluseadusest kaugemalegi?).