Helin Puksand

Helin Puksand,
emakeeleõpetuse dotsent

Igal aastal tekib mul tahtmine mais puhkus võtta, sest mai on ju Eestis kirjanduse kuu: eelmisel nädalal oli Tartus kirjandusfestival „Prima vista“ ja järgmisel tuleb Tallinnas „HeadRead“. Mõlemad üritused on täis põnevaid kohtumisi kirjanikega ning haaravaid arutelusid raamatutest ja lugemisest. Kui oled kuulanud üllatavaid lugusid raamatute sünniloost ning innustunud kirjeldusi raamatutest, haarab käsi justkui iseenesest tutvustatud teose järele ning mõnus õhtu ongi sisustatud.

Ometi kõik nii ei arva. Viimasel ajal võib üha sagedamini kuulda, et noored ei taha enam lugeda, ja mõeldakse, kuidas neid raamatute juurde meelitada. Seejuures ei adu needsamad kurtjad, millise sõnumi nad noortele edastavad ning mida ja kuidas nad raamatutest ja lugemisest räägivad. Kui lapsed kuulevad peaaegu iga päev, et nad raamatuid ei loe, siis miks peaksidki nad raamatu kätte võtma – tahab ju noor inimene vastata vanemate inimeste ootustele. Samuti antakse varmalt hinnanguid raamatutele, mida keegi lugemiseks valib. Näiteks vaadatakse põlastusega koomiksite peale, kuigi koomiks võib panna aluse lugemisarmastusele, nagu näitavad PISA tulemused Soomes. Lihtsaks ei tehta ka emakeeleõpetajate tööd. Niipea kui õpilane saab koolist lugemisnimekirja, võib ta kelleltki kuulda, kui igav ja mõttetu raamat see või teine teos on – juba eos kujundatakse eelarvamus raamatu suhtes.

Seega mõelgem, kas meie sõnad ei kanna vastupidist eesmärki. Rääkigem ikka oma huvitavatest lugemiselamustest, lugegem koos lastega ja arutlegem loetud raamatute üle. Samuti ei tohiks unustada isiklikku eeskuju: selle asemel et bussis-trammis või igal muul vabal hetkel ühismeedia kommentaare lugeda, võtkem kätte raamat. Lugemine tuleb keelele kasuks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht