Mart Kalm

Foto Piia Ruber

Mart Kalm

Foto Piia Ruber

Mart Kalm,
arhitektuuriajaloolane, kunstiakadeemia rektor ja teaduste akadeemia asepresident

Kui ma noor olin, siis olid keskkoolis õpilased, õpetajad ja klassid ning ülikoolis üliõpilased, õppejõud ja auditooriumid. See oli kõigile selge terminoloogiline vahe. Keskkool oli kohustuslik, sellest polnud pääsu. Ülikooli võis küll minna igaüks, aga läksid ainult tublimad. Võib-olla juba eesliide üli- tekitas tunde, et see on püha koht ja seal õpivad ülimad.
Tänapäeval kuulen aga kunsti­akadeemia koosolekutel, kus inimesed valdavad kasvatusteaduslikku žargooni kenasti, neid eesliiteid üha harvem. Ikka räägitakse ülikooliga seoses õpilastest, õpetajatest ja klassidest. On see patt ja allakäik? Inglise keele mõju, kus student käib mõlemas?
EKAs kunstikoolina polnud ju ajalooliselt „audikaid“, olid töökojad ja kunstnikud töötasid ateljeedes ning siis, kui prantsuse laenud asendusid inglise omadega, said neist stuudiod. Kuigi on ka vastupidiseid näiteid: juba ammu räägitakse modellidest, kus rõhk prantsuspäraselt teisel silbil, eestiaegsed kunstnikud aga joonistasid mudelit, mis sõnana pole selles tähenduses püsima jäänud.
Ehkki Nõukogude võim oli võrreldes Eesti ajaga loonud masskõrghariduse, loodi see 1990ndatel uuesti, kui kassikoolid võtsid raha eest üliõpilaseks ükskõik kelle. Tuli elukestva õppe jutt. Olime juba ealiselt poolsajandi künnisel, kui üks mu klassiõde, kel nõuka ajal Tartus eesti „fill“ oli poole­li jäänud, astus EKA bakalaureuse­õppesse. Kui uus haridusseadus räägib pidevõppest, siis hägustuvad piirid veelgi. Avatud Akadeemias õpivad lapsed, EKAsse sisseastumiseks valmistujad ja igas vanuses inimesed, kes tahavad kunsti aladel midagi juurde õppida. Kuidas neid ülikooli juures täiendkoolitujaid peaks nimetama? Kui poliitikud jagavad õpetajatele kõrgemat palka kui õppejõududele, siis miks nad peaksid tahtma edasi õppejõud olla, ikka püütakse ju samastuda hinnatumaga.
Hüva, kirjalikult suudame ikka kõik üliõpilase sõna välja kirjutada, aga kas see lühenemine on loomulik keele ratsionaliseerimise protsess ja muretsema ei pea?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht