Avamaa maa-ava

„Avamaa“ on müstiline triller, kus käsitletakse suurt teemaringi ajarännust põrgu ja vanakuradi endani.

INDREK VOLT

Telesari „Avamaa“ („Outer Range“, USA 2022, 8 × 60 min), autor Brian Watkins. Osades Josh Brolin, Imogen Poots, Will Patton, Lili Taylor, Lewis Pullman, jt. Amazon Prime Video.

„Avamaa“ on müstiline draamasari, kus käsitletakse päris suurt teemaringi. Inspiratsiooniallikana on kasutatud näiteks põlisameeriklaste kultuuri, kristlust ja vanakreeka mütoloogiat, ainesena ka filmi „Ei ole maad vanadele meestele“*. Viimase näol on tegemist ühe rikkalikuma pildikeelega linateosega, mida näinud olen. Nende oluline ühisjoon on ka see, et mõlema peaosas astub üles Josh Brolin.

Sarja tegevuskohaks on USA Wyomingi osariigis paiknev fiktsionaalne Amelia maakond. Tegevustik hakkab hargnema Abbotite ja Tillersonide perekonna tülist ühe maalapi pärast. Sündmused võtavad õige pea aga müstilise pöörde, kui Abbotite rantšo aladele saabub telkima salapärane poeet Autumn (Imogen Poots).

Filmi „Ei ole maad vanadele meestele“ pildikeeles on kujunditena olulisel kohal ring ja ruut: ring sümboliseerib loodust ja juhuslikkust ning ruut inimese kõige oma kontrolli all hoidmise püüdu. Peale pildikeele on kujundlikud ka tegelaste nimed, nt sisaldab kõigi tähtsamate oma o-tähte: Ed Tom Bell, Anton Chigurh, Llewelyn Moss, Carson Wells, Carla Jean Moss. Sama võib täheldada ka „Avamaa“ olulisemate tegelaste puhul: Royal Abbott, Cecilia Abbott, Perry Abbott, Joy Hawk, Rhett Abbott, Amy Abbott, Billy Tillerson, Luke Tillerson, Wayne Tillerson, Maria Olivares. Seda ei leia vaid salapärase Autumni nimest. Sarjast saab vastuse, miks see nii on. Autumni nimi sobitub ka „Ei ole maad vanadele meestele“ antagonisti Antoni nimega. Filmis sümboliseerib Antonit jõgi. Ei ole vahest juhus, et sarjas on Autumni perenimeks Rivers (river ’jõgi’).

Mõlema teose pildikeeles on olulisel kohal loodusmaalid. Need sümboliseerivad inimese soovi loodust oma kontrolli all hoida. Tillersonide majas näeb neid rohkelt, samuti leidub seal hulganisti jahitrofeesid. Peale loodusmaalide on perepea Wayne Tillerson (Will Patton) minevikus kogunud ka erootilisi maale. Talle on loodus miski, mida kirglikult ekspluateerida.

Sarja tegevustikus on olulisel kohal rodeo. Tegemist on Wyomingi osariigi tunnusspordialaga. Ka „Avamaa“ tegevuskohaks oleva Amelia maakonna vapil on kujutatud rodeoratsanikku. Rodeo on aga looduse ja loomade ekspluateerimise sümbol.

Seriaalis ja filmis tunduvad olulisel kohal olevat õnnemängudest tuntud terminid. Eespool mainitud sõna river tähistab pokkerikäe lahtimängimises olulist mängufaasi, viimast lauale pandud (ühist) kaarti. Samuti on filmis olulisel kohal arv 21, millega tähistatakse teisisõnu kaardimängu „Blackjack“, kus on eesmärgiks koguda 21 silma. Selles kontekstis tähendavad nii jõgi (river) kui ka 21 õnnemängu lõpplahendust. Elu puhul on selleks lõpplahenduseks alati surm. Ka Josh Brolini kehastatava Royal Abbotti nimi paistab viitavat royal flush’ile, mis on parim võimalik pokkerikäsi.

Hooaja kulminatsiooni käigus viibib Autumn mõnda aega toas numbriga 210. Selles kontekstis viitab 21 lõpplahendusele ja surmale ning 0 sümboliseerib avaust teispoolsusse ning müstilist auku maas, mis on sarja sündmustikus kesksel kohal. Nii „Avamaas“, kui filmis „Ei ole maad vanadele meestele“ on teemaks surm ja teispoolsus. Kuid „Avamaas“ avatakse uksi, mille taha varasemas filmis pole vaadatud. Filmis „Ei ole maad vanadele meestele“ kujutatakse tihtipeale kauguses mägesid. See sümboliseerib meile tuntud-teatud maailma lõppu, mille taha me ei näe. Sarja ingliskeelset pealkirja „Outer Range“ võiks mõista ka kui osutust taamal terendavale mäestikule või millelegi mõõtkavast väljapoole ulatuvale.

„Ei ole maad vanadele meestele“ ja „Avamaa“ on mitmekihilised teosed, mõlemas on kesksed motiivid maa ja aeg. Esimeses on keskendutud pigem kaduvusele, teises juhitakse tähelepanu asjaolule, et maa on nagu ajamasin, mis jäädvustab endas mineviku ning tihti võib sellest ka midagi uut tärgata.

Mitmed teadusharud ammutavad suure osa infost just nimelt maa seest, näiteks arheoloogia, geoloogia ja paleontoloogia. „Avamaas“ on mõtet, et maa omab sidet minevikuga, arendatud edasi ning jõutud välja ajarännu teemani. Tegevustikus kesksel kohal olev maa sees paiknev avaus on portaaliks erinevate ajastute vahel.

Seriaalis on ka mitmeid kõrval­motiive, mis seostuvad peamotiivi maaga, näiteks jaht ja võitlus territooriumi pärast. Maa on ka oluline osa inimese identiteedist, seda nii riigi kui ka eramaa tasandil. Inimeste- ja riikide­vaheliste konfliktide põhjuseks on tihti just nimelt territoorium. Ka „Avamaas“ tekib Abbotite ja Tillersonide vahel konflikt maalapi pärast.

Ameerika koloniseerimine eurooplaste poolt on vahest inimeste territooriumi pärast võitlemise mastaapseim näide. Praeguseks on valge mees Ameerika põlisrahvaste käest hõivanud. Seda, kuidas põlisameeriklased hävitati, võib võrrelda ka jahiga.

„Avamaa“ paistab viitavat ka võimalusele, et meie silme all leiab aset üks üsna mastaapne ajaränd. XIX sajandil tappis valge mees umbes 50 miljonit ameerika piisonit. Liik oli seetõttu väga lähedal väljasuremisele. Asurkond kahanes vaid mõnesaja isendini. Tänaseks on liigi arvukus suurel määral taastunud ning piisoneid on poole miljoni ringis. Tundub, et „Avamaas“ toimub liigi taastumine ajarännu tulemusel.

Seriaalis vahelduvad korduvalt jõuvahekorrad ning jahtija ja jahitava rollid. See motiiv on Ameerikast kõnelevale sarjale väga kohane. Põlisameeriklased küttisid rohkelt juba jutuks olnud ameerika piisoneid ning nende elu sõltus suuresti sellest liigist. Kuid valgete kolonisaatorite tulles sai põlisameeriklasest jahitav ühes piisoniga.

Üks „Avamaa“ keskseid sõnumeid on, et loodus võtab oma. Mulle tundub, et ka sarja pealkirjas kujutatud ringi sees paiknev a-täht sümboliseerib härja või siis praegusel juhul ameerika piisoni pead. See on välja kujunenud foiniikia tähest alef, mis omakorda on kujunenud välja Vana-Egiptuse hieroglüüfist, mis kujutab härja pead. Tundub, et a-täht ringi sees sümboliseerib piisoni pead jahitrofeena, kuid ühtlasi tähistab see ka maa sees olevat ajaauku, kust rändavad välja ameerika piisonid. Kokkuvõtlikult väljendab see seda, et ka siis, kui loodust ekspluateerida, võtab see siiski lõpuks oma.

Sari paistab viitavat ka Yellowstone’i supervulkaanile, millest suurem osa paikneb just nimelt seriaali tegevuskohas Wyomingi osariigis. Selle vulkaani purse oleks Ameerika riigile kataklüsm. Yellowstone’i vulkaani purske korral võtaks piltlikult öeldes maa kolonisaatori käest territooriumi tagasi.

„Avamaa“ on mitmekihiline teos, mis jätab õhku mitmeid küsimusi. Uudiste põhjal võib oodata ka teist hooaega ning see ei ole ehk enam mägede taga. Sarja esimesel hooajal riivati vaid loo pindmisi kihte ning ootan juba, et teemad leiaksid sügavamat käsitlust.

* „No Country for Old Men“, Ethan ja Joel Coen, 2007.