Eesti film vajab uusi ideid ja lugusid

TARMO TEDER

Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Näitemänguagentuur otsivad uusi ja huvitavad lugusid eesti filmi jaoks ning kutsuvad kõiki selle tarvis oma ideid kirja panema. 31. maiks tuleb oma loo lühike kokkuvõte kuni kahel leheküljel saata EFSi aadressil Vana-Viru 3, Tallinn 10111 või elektrooniliselt: film@efsa.ee. Ja seda klausliga, et loo tegevus peab aset leidma tänapäeval. Þürii valib välja kuni 12 paremat. Autorid läbivad koos ideekavandiga koolituse, mille ideaalseks tulemuseks võib olla kuni 12 stsenaariumi eesti filmide jaoks. Sirp vestles võistluse asjus Tallinna Linnateatri lavastaja Jaanus Rohumaa ja EFSi peadirektori Martin Aadamsooga. Võib ennustada, et juuniks saadetakse kokku sada ideed. Kuidas neid loo kokkuvõtteid hindama hakatakse? Kes moodustavad komisjoni?

Aadamsoo: Þürii, kes valib kaksteist paremat, koosneb kuni viiest inimesest, kuhu kuulub kindlasti Jaanus Rohumaa kui selle idee autor ja algataja. Siis veel kaks-kolm inimest, kes puutuvad ametialaselt iga päev kokku stsenaariumidega.

Arvate, et kahe lehekülje pealt osatakse lugu üles leida? Kas sinna suudetakse see kirja panna? Þürii peaks olema võimalikult laiapõhjaline. Räägiks veidi loo leidmise kombitsatest, äratundmise andureist.

Rohumaa: Tegelen teatris peamiselt uue dramaturgia lavastamise ja kirjutamisega. Loen iga kuu läbi kaks-kolm uut eesti näidendit. Näidendi idee ja see, kus lugu peidus, on enamasti ka näha, see ei vaja erilist eksperti. Sest lugu kas paneb sind lugema, sa kas haakud sellega või mitte. Kaks lehekülge on arusaamiseks, kas inimesel on midagi öelda või mitte, isegi täiesti piisav. Selle ürituse üks eesmärk on vabastada inimesed hirmust filmistsenaariumi kirjutamise ees. Ma loodan, et tuleb välja neid kirjutajaid, kes suudavad end lahti tõmmata kliðeedest, ja et saaks lahti sellest, et igas loos on üheks tegelaseks püstol ja teiseks rahakohver jne.

Aadamsoo: Meenutaks, et Godard?i ühe filmi idee oli kirjutatud tikutopsile. Kui sa kahel leheküljel ei suuda oma lugu huvitavalt inimestele välja pakkuda, siis tõenäoliselt on viga selles, et sul polegi lugu. Kui kahel leheküljel köita ei suuda, siis kahetunnise filmiga ammugi mitte.

Võistlus või kampaania korraldatakse klausliga, et lugude tegevus peab toimuma tänapäeval. Miks see nii on?

Aadamsoo: Pragmaatilisel põhjusel, et selle konkursi tulemusel saaks midagi ka filmiks teha. Piirang on pandud filmieelarvet silmas pidades ? et ei hakkaks tulema ajaloolisi kostüümidraamasid jms.

Rohumaa: Asja tulemuseks võiks olla see, et sügisel või hilissügisel on valmis mõned filmikäsikirjad, millega autorid saavad juba ise siis ükskõik millise produtsendi juurde minna ja öelda, et vot, siin on selline lugu, mis te sellest arvate!?

Isand Rohumaa, kas lugude sõelumine on ühe mehe projekt, Rohumaa ainuidee?

Rohumaa: Ei. See on lihtsalt minu initsiatiiv, kuna minu poole pöördusid lihtsalt mitmed näidendikirjutajad, mitmed mehed, kes on lihtsalt midagi kirjutanud; et mul on üks stsenaariumi idee, mida sellega peale hakata, kas sa saad mulle nõu anda. Ütlesin, et ma ei oska anda erilist nõu, kuidas stsenaariumi kirjutada, aga ma võin sulle puhtsubjektiivselt öelda, kas see lugu on huvitav või mitte. Arvan, et þürii liikmed peaksid olema piisavalt pädevad, et leida need lood üles. See pole kindlasti minu personaalprojekt. Minu huvi on näha tulevikus häid eesti filme.

Kas tegu võiks nimetada ämmaemandluseks, millega kirjutamise ja ideede tungi kanaliseerida ja sõeluda? Kas konkurss on lahtine või kinnine selles mõttes, et on salastatud autoriümbrikud?

Aadamsoo: Asi on täiesti lahtine, võib saata kas või meiliga. Sihtasutuse seisukohast on eesmärk tuua filmikirjutamise juurde uusi ideid ja inimesi. Sest neid, kes praegu tegelevad professionaalselt stsenaariumide kirjutamisega, võib Eestis kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Konkursi eesmärk pole niivõrd praeguseid kirjutajaid kaasa haakida ega neid koolitada, vaid tuua siia valdkonda uusi tegijaid, kes võiksid kunagi saada professionaalseks stsenaristiks.

Sügisepoole tulevad siis õpikojad ja ideede lahtikirjutamine, stsenaariumide arendamine. Kollektiivne loomise vorm, sest film pole ju ühe individualisti sooloprojekt. Räägiks natuke idee treatment?iks vormimisest ja stsenaariumi kirjutamisest.

Aadamsoo: Praeguse kava kohaselt þürii, kes valib välja ideed, võikski olla seesama koolitav meeskond, kes autorite kaupa võtab läbi: miks su lugu on huvitav; mis on selles huvitavat; mis on selle loo probleemid; mis võiks olla selle loo formaat; kas täispikk mängufilm, animateos või hoopis dokfilm; kuhu seda võiks edasi arendada? Suvi läbi on aega kirjutada ja suve jooksul intervallidega needsamad õpetajad annavad tagasisidet.

Rohumaa: Lugemise juurde võtame kindlasti mõne tuntud filmitegija.

Aadamsoo: Ja siis sügiseks peab lugu olema arendatud esimeseks stsenaariumi versiooniks. Ja kui see on olemas, siis septembris või oktoobris käivad nii Eesti kui välismaa eksperdid need käsikirjad üle, mis on valmis saanud.

Kas peaks idee- või lookirjutajatele spetsiaalselt filmiliigiti märku andma, et mõelge ise ka, mis filmi (anima, dok, mängu) te oma vaimusilmas näete? Või kui pikaks teie idee ajaliselt venib?

Aadamsoo: Selle jaoks ongi vaja kõrvalt tagasisidet, et idee autor võiks näha, mis võiks olla selle loo lõplik vorm. Selleks peab olema keegi kõrval, kes oskab seda lugu teise pilguga vaadata.

Paljude silmadega vaatamine, mitmete ajudega mõtlemine.

Rohumaa: Tööd tehakse rühmas. Ma olen õppinud Inglismaal (Royal Court Theatre Residence?is), mida peetakse uue dramaturgia arendamise lipulaevaks. Neid Royal Courtis viibinud dramaturge, kes on stsenaariumi Oscari saanud, on rohkem kui viis. Ja nemad algatasid 20 aastat tagasi üleinglismaalise näidendivõistluse: ?Kõik kirjutavad näidendeid?. Ja see oli väga tulemuslik. Meie viimane näidendivõistlus, mille ENA korraldas, andis üle 120 näidendi. Ma ei arva, et eesti potentsiaal oleks filmikäsikirjade suhtes kehvem. On vaja lihtsalt julgust ja auahnust ennast filmis väljendada.

Pilt ja kujutlus võivad ju olla, aga kui see pole tunde ja energiaga laetud, siis see jääb õõnsaks, masinlikuks ja ehk ka professionaalseks, tehnikaks ja käsitööks.

Rohumaa: Huvitav on ikka see, kui inimene jutustab oma lugu, millel on juures pihtimuslik aspekt. Kui lugeda Truffaut?d, Viscontit või Bergmani, siis pihtimuslik aste on neil küllalt suur. Ja nad on ka kirjanduslikult võimsad.

Kirjandust annab filmidramaturgiaks vormistada, kinos peab olema oma põnevus, istutakse oma reeglite otsas. Kassat, saali ja levi ei saa unustada. Võib murda pea, kuidas Madis Kõivu loomingut huvitavalt linale tuua.

Rohumaa: Vaatame kasvõi briti filme, mis on omadega hakkama saanud ja läbi löönud: ?Full Monty? ja ?Kalendritüdrukud? on elust nopitud lood, neid on võimendatud ja neid on sisukalt jutustatud. Meie filmikirjutajad ei peaks niipalju vaatama Hollywoodi ega Venemaale, vaid võiks vaadata Inglismaale, Põhjalasse ja võibolla peamiselt Aasiasse.

Peaks ikka vaatama eelkõige oma Eesti piirides, seejuures mitte unustama mujal tehtud lihtsat, sügavat ja suurt. Ääretult lihtsatest, postsotsialistlikest või -kolonialistlikest lagedatest oludest võib teha pikki ja laetud filme. Ja seda filmi mõistes odava raha eest.

Aadamsoo: Tähtis, et lugu oleks universaalne ja veenev.

Ma arvan, et häid eeskujusid ja filme on küll ja küll, aga meie filmikirjutajad peaksid ikka jutustama lugusid oma Eestist, lihtsalt.

Aadamsoo: Kui me vaatame näiteks head Hiina filmi, siis me ei vaata seda sellepärast, et see on hea hiina film, vaid sellepärast, et see on lihtsalt hea film. Pole vaja jutustada kitsalt piiritletud Eesti lugusid, vaid lugusid, mis on küll eesti kultuurist sündinud, aga seejuures universaalsed, arusaadavad ja kaasakiskuvad.

Millal meie filmiloo kirjutajad teada saavad, kes need tosin paremat lugu kirjutasid?

Adamsoo: Püüame selle valiku teha nii kiiresti kui võimalik, arvan, et juuni alguses. Siis jõutakse suvel rohkem lugu lahti kirjutada, et sügiseks esialgne käsikirja versioon valmis saada. Ideede esitamise tähtaeg on mai lõpp.

Rohumaa: Konkursi eesmärk on leida üles need inimesed, kellel on soov ja võime kirjutada filmistsenaariumi. Et nad saaksid teha seda, milleks nad vahest loodud on. Ma arvan, et saadakse üle esialgu võibolla mitte harjumuspärasest kollektiivsest töömeetodist, et saaks käsikirjast juba selle algfaasis avameelselt rääkida, sest palju toredam on läbi kukkuda idee või stsenaariumiga kui filmiga. Loodan, et saadakse üle hirmust, et keegi minu geniaalse idee pihta paneb. Ei panda üldiselt.

Ahel on pikk: idee, loo kokkuvõte ehk sünopsis, treatment, step-out-line, stsenaariumi 1. variant.

Rohumaa: Ma ei saa filmikäsikirja asjus tehnilist nõu anda, sest olen õppinud teatrit, lavastamist ja dramaturgiat. Aga milles kindlasti saan sekka lüüa, põhiliselt aidata, (kuna olen läbi viinud seminare ja workshop?e) on julgustada kirjutajat inimest, kus võib olla peidus lugu, ja õhutada, kust veel lugu edasi hargneb. Aksiomaatiline on see: kui sulle endale korda läheb, siis on lootust, et see läheb korda ka teistele. Hilisemasse matemaatikasse ja spetsialistide töösse ma ei hakka sekkuma.

On teil endal usku sellesse asjasse?

Rohumaa: Ma ei tegele asjadega, millesse ei usu. Kümme aastat tagasi oli dramaturgia seis Eestis kehvakene; polnud kirjutajaid, näidendeid ega tahtmistki. Nüüd aga oleme seisus, kus meie dramaturgia paistab parem kui kunagi varem. Mõistagi ei võta ma kahe viimase lausega seda au endale. Meie praeguseks eesmärgiks on laiendada filmikirjutajate ringi, püramiidi põhja. Et saaksid tipud tekkida.

Eesti reþissöörid tahavad alati teha oma lugu, keegi ei taha naljalt alluda mingile kõrvalt tulnud stsenaristile, tema loole.

Rohumaa: Olen ise kaasautoritega näidendi kirjutanud, lavastanud Jaan Tätte näidendi. Koostöö ongi mõnusam olnud siis, kui dramaturg on aktiivselt kaasa mõelnud ja ideedes paindlik olnud.

Aadamsoo: Sellest individualismi krambist tuleb eesti filmis üle saada ja sellest hakataksegi juba üle saama.

Rohumaa: Kui selle konkursi tulemuseks oleks ükski väga hea stsenaarium, siis ma arvan, et asi on ennast ära tasunud.

Ja üks hea film ka.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht