Enn säde silmast ja meelest

Enn S?

Veebruar 1979 Rõuge-taguses metsakülas. Pärast katastroofiliselt vihmast sügist on miinus 30 kraadi pakast, filmikaamera külmub kinni. Olav Neuland teeb oma esimest  mängufilmi „Tuulte pesa”. Koos operaator Arvo Ihoga on suvel valitud sobilik talu, kuid sügisestes lausvihmades on metsateed muutunud rasketele tehnikaautodele läbimatuks. Ja nüüd, talvel, on lumi nabani. Filmiadministraatoritel tõusevad probleemid üle pea, hädakisa kostab Tallinnasse. Aga Olav ja Arvo möllavad edasi.

Stuudio direktor Võsa kutsub mind enda juurde: „Sõida Rõugesse, vaata, mis seal toimub!” Olen lõpetamas omaenda dokfilmi, aga enne kui ise aru saan, olen lumelabidaga taluõuel teid lahti kaevamas. Olav õpib hobusega ringikäimist, Arvo katsetab lõputult oma valgusfiltritega. Ja Ruts Allabert teeb oma parima filmirolli. 

Valmis filmiga kõnnitakse noateral, Moskva kinokomitee toimetaja Zadtšikov näeb ju loo läbi – „Ja see peab olema Eesti talupoja tänu nõukogude võimule?”

Enn Säde, „Tuulte pesa” helimees