Esimene üleõlapilk lõppenud filmiaastale

 

  A.D. 2005 on veel liiga noor, et saaks anda ammendava andmestiku möödunud nädalal ümber saanud  filmiaastast 2004. Näiteks, kui palju rahvas üldse kinos käis ja missuguses mõõduvahekorras oli kodumaiste filmide piletimüük kinokülastuste koguarvuga, selgub  varemalt jaanuarikuu teiseks pooleks. Filmide telereitingule alles tõmmatakse joont alla, aasta festivalireiside kokkuvõtted on veel lõpetamata jne.

Oletada võib, et kinoskäimise lõppsumma osutub Eestiski väiksemaks kui 2003. aastal (nii oli vedaval kinomaal USAs), ja kindel on juba praegu, et Eesti filmide vaatajate arv oli mullu väiksem kui 2002. ja 2003. aastal ? ei esilinastunud seekord ju löökfilme nagu ?Nimed marmortahvlil? või ?Vanad ja kobedad?? Täpsemini öeldes, uute mängufilmide menu osutus tagasihoidlikumaks kui eeldati.

Korralik filmiaasta

Nõustun Lauri Kärgiga, kes juhatas läinud filmiaastale hinnangut andva artikli 28. detsembri Postimehes sisse nõnda: ?Pole põhjust lõppevat filmiaastat kuidagi ebaõnnestunuks pidada. Seda nii konkreetsete saavutuste näol ? olgu või Jaak Kilmi ja René Reinumäe ?Sigade revolutsiooni? edu Moskva filmifestivalil ? kui ka pikemas perspektiivis. Juba õige mitmendat aastat järjest suudame vaatajate ette tuua üle ühe täispika mängufilmi aastas.? 2004. aastal jõudis taas vaatajani kaks ja pool mängufilmi nagu aasta varemgi; poole ette läheb eestikeelsena meie kinodes jooksnud Läti-Eesti lastelugu ?Veepomm paksule kõutsile?. (Kõik valminud mängufilmid olid enne aasta lõppu saadaval video- ja DVD-levis, nii et selleski vallas näib mullu olevat saavutatud kindel tegevusrütm.)

Eesti Filmi Sihtasutuse toel valmis mõnevõrra vähem filme kui 2003. aastal, kuid toodangu maht jäi endiseks. Aastal 2003 oli see number  47, 2004 valmis 41 filmi (mõlemal aastal mõned minutid alla 27 tunni ekraaniaega). Valminud filmide arvu vähenemise põhjust tuleb otsida ennekõike tootmise planeerimise poolelt: näiteks stuudio Eesti Joonisfilm oli hõivatud täispika lastefilmi ?Leiutajate küla Lotte? tootmise alustamisega, lühifilmina toetust saanud Õ-Fraktsiooni debüütkomöödia ?Malev? asus ennast tõestama täispika filmina ja seepärast otsustati projekti lõpetamine lükata uude aastasse. Tugev stuudio Exitfilm tootis kaht pikka mängufilmi, mistõttu jäi lõpetamata üks ammu planeeritud dokk jne. Samas oli rõõmustav, et mitu dokumentaalfilmi, mille tootmine oli pikemaks ajaks takerdunud, jõudis viimaks ekraanile: Arvo Iho ?Kasvamise aeg?, Sulev Keeduse ?Perekond? ja Vallo Kepi ?Inimesepoeg valgel laeval?. Ühtekokku valmis ja linastus lisaks 3 täispikale mängufilmile 4 lühimängufilmi, 7 lühianimafilmi ja samuti animafilmisarja ?Frank ja Wendy? kinoversioon, dokumentaalfilme tuli ekraanile 26. Kahjuks 35 mm, n-ö ?päris? filmide kogumaht aastatoodangus ei kasvanud (2003 24 protsenti, 2004 23 protsenti valminud filmide mahust). 35 mm koopia olemasolu kindlustab  otsekohe filmi hea rahvusvahelise festivalilevi, olgu näiteks animafilm ?Instinkt?, mis linastus 33 riigi festivalidel ja filmiüritustel. 2004. aastal näidati Eesti filme kodumaast väljaspool umbes viiesajal korral, lõplik ülevaade, nagu ülal viidatud, on alles koostamisel.

Stabiilsus kindlustatud

2004. aasta filmitootmise lühikokkuvõte on niisugune. Mängufilmidele (tootmine, arendus, stsenaariumid, levi; 15 toetust) ühtekokku 12,6 miljonit krooni, animafilmidele (arendus ja tootmine; 11 toetust) 8,8 miljonit krooni, dokumentaalfilmidele (arendus ja tootmine; 40 toetust) 6 miljonit krooni, muid sihttoetusi anti 62, sh rahvusvahelistele filmifestivalidele Eestis, meie filmiloojate-tootjate-levitajate osalemiseks rahvusvahelistel festivalidel ja filmiturgudel jms (vt ka www.efsa.ee).

2004. aastal eraldatud toetuste varal suudab EFS kindlustada pärast 2000. ?nullmängufilmiaastat? filmitootmises tekkima hakkava stabiilsuse, arvestades ka rõõmustavat fakti, et 2005. aastal suureneb riigieelarveline toetus EFSile 7,8 miljoni krooni võrra (pisut rohkem kui 20 protsenti mullusest: 2005 ? 44,5 miljonit krooni, 2004 ? 36,7; 2003 ? 34,3). Valmivate mängufilmide arvuks lubab eelarvekasv uuel aastal senise ?kolme? asemel üsna kindlasti kirjutada ?neli?. Aga veel kord tagasi 2004. aasta toetuste juurde.

Siinses kokkuvõttes ei kajastu veel kõik tehtud toetusotsused, kuna kahe mängufilmiprojekti lepingu sõlmimine jääb uude aastasse. Kõik detailid ei ole veel selgunud seoses Peeter Simmi mängufilmi ?Kontserdireis? tootmisega ning mängufilmiprojekti ?Ma olen veerev kivi? arendamisega. Kuna muutusid paari filmi esialgsed leviplaanid, jääb uueks aastaks kasutada ka osa kinokoopiarahast. Tulemustoetused (seitsmele stuudiole kogusummas 825 000 krooni), mida filmistuudiod saavad eduka kodumaise kinolevi ning tähtsamatel rahvusvahelistel filmifestivalidel osalemise eest ja mida kasutatakse järgmiste filmiprojektide arendamiseks, osutusid planeeritust mõnevõrra väiksemaks, kuid kindlasti on neist tõhus abi Rainer Sarneti, Sulev Keeduse, Rao Heidmetsa jt uute tööde paremaks ettevalmistamiseks.

Uute filmide kvaliteet rajaneb ennekõike toimiva filminduse stabiilsusel. Konkurents uute ideede elluviimisel võiks Eestis olla märgatavalt tihedam. 2004. aastal  esitati EFSile 209 toetustaotlust, toetuslepinguid sõlmiti 130. 62 protsenti võitjaid ? on seda tihedalt või hõredalt? Hästi funktsioneeriva filmindussüsteemi korral oleks selline konkurents kaunis nõrk (Põhjamaades saab reeglina toetust 20 protsenti taotlejatest), aga  riigis, kus aastaid poliitikud kahtlesid filminduse ja kinokultuuri vajalikkuses üldse, võib seesuguses tasakaalukuses vahest näha pigem filmindust toetava väikeriigi ja kodumaise filmirahva usalduse aegamisi taastumise märki. Küllap võtab hoogu ka võistlustung.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht