Filmimaailm

Aare Ermel

Tänavused „Kinotaurose” laureaadid 6. – 9. juunini peeti Sotšis 24. korda kinofestival „Kinotauros” (”Kinotavr”). Põhikonkursil võistles omavahel 12 täispikka filmi. Žürii eesotsas kineast Aleksandr Mittaga pärgas grand prix’ga režissöör Aleksandr Veledinski draama „Geograaf jõi gloobuse maha” („Geograf globus propil”). Aleksei Ivanovi bestselleril põhineva lihtsa loo peakangelane on töötu bioloog Viktor Služkin, kes läheb tavalisse Permi kooli geograafiaõpetajaks. Koolmeistrit mänginud näitleja Konstantin Habenski omakorda tunnistati parima meesnäitleja preemia vääriliseks. Parima naisnäitleja auhinna võitis Julia Aug Ljudmila Petrovna keskse rolli eest režissööride Natalja Merkulova ja Aleksei Tšulovi komöödiasugemetega melodraamas „Intiimsed kohad” (filmi operaatoriks oli eestlane Mart Taniel). Julia Aug näitles veel teises „Kinotaurosel” demonstreeritud mängufilmis „Niidumari taevalikud naised”. Näitlejanna Aug osales juba filmi režissööri Aleksei Fedortšenko eelmises kinofilmis „Siisikesed”. „Niidumari taevalikud naised” koosneb 23 filminovellist (pikkusega 1–10 minutit). Võrdlemisi erootilist draamat kutsutakse „Dekameron mari moodi”. Aleksei Fedortšenko töid ja tegemisi tasub jälgida, lähiaastail peaksid valmima tema „Inglid ja revolutsioon” ja „Kosmiline Mowgli”. Parima režissööri auhinna võitis dokumentalist Vitali Manski, kelle tõsielufilmis „Toru” („Truba”) näeme gaasijuhtme „Lääne-Siber – Lääne-Euroopa” ehitajate argipäeva. „Toru” pälvis ka FIPRESCI auhinna.

Hollywoodi sariabiellujad

Briti ajaleht Telegraph avaldas 11. juunil huvitava ülevaate filmipersoonidest, keda lisaks nende Hollywoodi rollidele teatakse tänu sellele, et nad on korduvalt seaduslikke elukaaslasi vahetanud. Toimetuse koostatud sariabiellujate (serial wedders) esikümme on selline.

1. Elizabeth Taylor (1932–2011) abiellus kaheksa korda. Taylori seaduslikeks elukaaslasteks olid seltskonnategelane Conrad Nicky Hilton, näitlejad Michael Wilding ja Richard Burton, estraadilaulja Eddie Fisher, filmiprodutsent Mchael Todd, senaator John Warner ja remondimees Larry Fortensky. Burtoniga jõudis ekraanidiiva abielusadamasse 14 kuud pärast eelmise kooselu lahutamist.

2. Jennifer O’Neill (sünd 1948) abiellus üheksa korda. Rio de Janeiros sündinud näitlejanna läbilöögirolliks kujunes Dorothy režissöör Robert Mulligani armastusdraamas „1942. aasta suvi” (1971). Ta on osalenud ka näiteks Howard Hawksi, Luchino Visconti, Lucio Fulci ja David Cronenbergi filmiprojektides. O’Neilli nimel on omalaadne rekord. 44aastaselt abiellus ta oma seitsmenda mehega – nii noorelt ei olnud varem keegi sellega hakkama saanud.

3. Hedy Lamarr (kodanikunimi Hedwig Eva Maria Kiesler, 1913–2000) abiellus kuus korda. Lamarr oli juudi päritolu austria-ameerika filminäitleja ja Viini pankuri tütar, kelle viies filmiroll (Eva kõmufilmis „Ekstaas”, 1932) pani aluse tema Hollywoodi karjäärile. Ilmselt tuntuim USA roll oli nimiosa piibliainelises spektaaklis „Simson ja Delila” (1949).

4. Tony Curtis (kodanikunimi Bernard Schwartz, 1925–2010) abiellus kuus korda. Esimene ja tema kuulsaim naine oli näitleja Janet Leigh, nimekas filminäitleja on ka nende tütar Jamie Lee Curtis („Kala nimega Wanda”). Tony Curtise viimane naine, pesumodell Jill Vandenberg Curtis oli mehest 42 aastat noorem.

5. Lana Turner (1921–1995) abiellus kaheksa korda. Lana Turneri populaarsuse kõrgperiood filminäitlejana oli aastatel 1940–1960. Abikaasadest on tuntumad orkestrijuht Artie Shaw (abielu kestis 4 kuud) ja näitleja Lex Barker (endine ekraani-Tarzan ja „Winnetou”-saaga kangelane).

6. Rex Harrison (1908–1990, hüüdnimega Sexy Rexy), kes abiellus kuuel korral, kolmel korral näitlejaga: Lilli Palmer, Kay Kendall, Rachel Roberts. Teeneka inglise teatri- ja filminäitleja tuntumad Hollywoodi rollid on usutavasti Julius Caesar („Kleopatra”, 1963), professor Henry Higgins („Minu veetlev leedi”, 1964) ja paavst Julius II („Agoonia ja ekstaas”, 1965).

7. Mickey Rooney (kodanikunimi Joseph Yule jr, sünd 1920) on abiellunud kaheksa korda. Kunagise lapsnäitleja nimekamaks „vallutuseks” oli Ava Gardner (1922–1990), kes ei olnud sellal kuigi tuntud. Gardneri järgmisteks abikaasadeks olid orkestrijuht Artie Shaw ja laulev näitleja Frank Sinatra.

8. Joan Collins (sünd 1933) on abiellunud viiel korral. Skandaalse kuulsusega inglise filmi- ja telenäitleja („Dünastia”) teine mees oli hinnatud näitleja, laulja ja laulukirjutaja Anthony Newley (1931–1999). 2001. aastal abiellus Collins teatrimänedžer Percy Gibsoniga, kes on naisest 32 aastat noorem.

9. Clark Gable (1901–1960) abiellus viis korda. Esimene naine Josephine Dillon oli temast 14 aastat noorem kõnetreener, teine elukaaslane oli 17 aastat vanem Texase seltskonnadaam. Kõige õnnelikum oli abielu populaarse filminäitleja Carole Lombardiga (1908–1942), kes hukkus lennuavariis. Hiljem naitus Gable veel kahel korral. 1948. aastal tegi mees abieluettepaneku kolleeg Nancy Davisele, kes lükkas selle tagasi (veidi hiljem sai Nancyst missis Ronald Reagan).

10. Zsa Zsa Gabor (kodanikunimi Sári Gábor, sünd 1917) on abiellunud üheksal korral (7 neist lahutati ja 1 tühistati). Ungarlanna näitlejakarjäär algas 15aastaselt Viinis. 1936. aastal krooniti ta Miss Ungariks. 1941. aastal USAsse emigreerinud naisele pakuti esimestel kümnenditel palju tööd suurel ja väikesel ekraanil. Kapriisse diiva elukaaslasteks olid näiteks hotelliomanik Conrad Hilton, näitleja George Sanders ja naisest 26 aastat noorem seltskonnategelane Frédéric Prinz von Anhalt (ametlikult ollakse veel abielus).

Lähiminevikus lahkunud

Peter Sehr (10. VI 1951 – 8. V), saksa filmilavastaja. Tudeeris nooruses Zürichi tehnikakõrgkoolis füüsikat ja keemiat, lõpetas 1979. aastal biofüüsika doktorantuuri Oxfordis, seejärel töötas mitu aastat teadurina Pariisis (Curie’ instituudis). 1988. aastal rajas Sehr koos naisega Münchenis produktsioonifirma P’Artisan Filmproduktion GmbH, esimeseks eksperimendiks režissöörina oli dokumentaaldraama „Ja mitte tohuvabohu”. Peter Sehri napis filmograafias on oluline koht tema autorifilmidel „Serbia tüdruk” (1991), „Kaspar Hauser” (1993), „Anarhisti naine” (2008) ja „Ludwig II” (2012). 1989. aastast tegutses Sehr lektorina Müncheni televisiooni- ja filmiakadeemias, 1998. aastast Baden-Württembergi filmiakadeemias (Ludwigsburg). Viimased aastad viimistles ta saksa kirjanikule, filosoofile ja füüsikule Georg Christoph Lichtenbergile (1742–1799) pühendatud eluloofilmi stsenaariumi.

Aleksei Balabanov (25. II 1959 – 18. V), vene filmilavastaja. Ta sündis Sverdlovskis (nüüdses Jekaterinburgis), lõpetas tõlgina Gorki (Nižni Novgorodi) pedagoogilise instituudi, teenis õhudessantvägede ohvitserina Afganistanis. 1990. aastal lõpetas Balabanov Lenfilmi kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused. Paar aastat hiljem asutas ta koos Sergei Seljanoviga filmikompanii STV, kus on valminud enamik tema ekraaniteoseid. Esimesteks täispikkadeks filmilavastusteks olid Samuel Becketti absurdinäidendi motiividel valminud „Õnnelikud päevad” (1991) ja Franz Kafka romaani „Loss” ekraniseering (1994). Suurem tuntus tuli krimidraamaga „Vend” (1997), pärast seda hakati rääkima Vene filmikunsti rahvuslikust ideest. Kultusfilmile järgnes „Vend 2” (2000). Teisi olulisemaid filmitöid: groteskne retrofilm „Värdjatest ja inimestest” (1998), peategelase traagilise surma tõttu lõpetamata jäänud „Jõgi” (2002, Siberi elust jutustav lugu filmiti Jakuutia taigas), stagnaaja loojangut vaatlev pessimistlik kõmufilm „Veos 200” (2007) ja Mihhail Bulgakovi jutustuste motiividel vändatud „Morfium” (2008).

Põhjalikku ülevaadet Aleksei Balabanovi elu ja filmiloomingu kohta saab lugeda ajakirja Teater. Muusika. Kino värskeimast numbrist.

Aare Ermel

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht