HÕFF toob Haapsallu kesköise Ameerika

Sten Saluveer

29. aprillist kuni 1. maini peetakse Haapsalus õudus- ja fantaasiafilmide festivali.        Tärkavat kultuurikevadet on sel nädalavahetusel hea vastu võtta Haapsalus, kus lisaks Eesti esirinda pürgivale kohvikukultuurile ootab žanrifilmisõpru reedel algav Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festival (HÕFF).  Haapsalu linna, kultuurikeskuse ja PÖFFi koostöös toimuva, järjekorras juba VI HÕFFi juhtmotiiviks on tänavu „uus” ning seda õieti mitmel tasandil. Sisuka programmi, autori- ja vaatajasõbraliku atmosfääri poolest Euroopas üha rohkem tunnustust pälviva festivali küpsemist täisväärtuslikuks filmisündmuseks takistanud Haapsalu kultuurikeskuse renoveerimine on jõudnud eduka lõpuni. Värske kinotehnika ja publikumugavustega üldmuljelt veidi Berliini  legendaarset kino Internationali meenutav kultuurikeskuse kino saab oma tuleristsed juba täna startival HÕFFil.  

Uued tuuled kesköisest Ameerikast   

Siiani peamiselt Vana-Euroopa ning Aasia filme hõlmanud HÕFF võtab uudsena kursi Uuele Maailmale, esitleb esmakordselt ülevaadet Põhja-Ameerika iseseisvast (independent) žanrikinost. 

Tõuke selleks andis tihti ilmetu sisu ja vormiga USA õõvahittidest küllastunud kohalik levimaastik, mis on täielikult varjutanud lähiaastatel uue lainena hoogu kogunud Ameerika Ühendriikide ning Kanada fantaasiaja õõvakino. Suurepärase võimaluse olukorra parandamiseks lõi festivali programmimeeskonna ootamatu kontakt maineka filmiportaali Twitchfilm multitalendist juhi Todd Browniga, kellega koostöös sündiski idee luua „Kesköise  Ameerika” eriprogramm.       

Kaheksast filmist koosnev fookus on kahtlemata maiuspalaks väga erineva maitseeelistusega filmisõpradele: pakub nii närvikõdi, fantaasiat, verivärskeid festivalimenukeid, kuid ka žanri- ja vormipiire kompavaid tipptasemel väärtfilme. Programmi teeb samavõrd atraktiivseks fakt, et HÕFFil linastuvaid filme pole Eesti kinodes ega videolevis hiljem võimalik  vaadata.       

Eriprogrammi ning festivali avafilmina piiskopilinnuses reede õhtul väliseansina etenduv „Merekoletis” märgib HÕFFigi väisanud kultusprodutsendi Brian Yuzna naasmist 1980. aastate koletisefilmi žanri juurde. Pigem tootmisalase väljakutse ajendil sündinud Indoneesia  ja Madalmaade koostööfilmis on olemas kõik halva B- filmi menukuse elemendid: ontlik süžee, kiivas dialoog ning õõvamomendid, mis kutsuvad esile pigem naeru kui ehmatuse. Yuzna pole ka kunagi oma režissöörivõimeid üle hinnanud, vaid pidanud ennast peamiselt heaks meelelahutajaks ning piisavalt jaburat äraolemist HÕFFi avafilm küllaga pakubki. Kohaseid filme leidub loomulikult ka närvikõdi ja pingerohkema filmielamuse otsijale.  Üllatuslikult HÕFFi programmi tee leidnud ning hiljuti maineka „Sundance’i” festivali ööfilmide programmis esilinastunud „Pumppüssiga hulkur” on tänavu enim meedias kõmu tekitanud Kanada uue laine žanrifilm. Ridley Scotti „Blade Runner’is” („Amokijooksjas”) filmiajalugu teinud Rutger Haueri rollisooritus pumppüssiga maailma parandava hulkurina võiks isegi sobida tõsiseltvõetavama süžeega linateosesse. Musta huumoriga vürtsitatud kättemaksufilmi  toob Hauer sisse siiski ootamatult tõsiseid noote, kui esmapilgul võiks arvata. Samuti vormilt paarikümne aasta taguseid hirmuklassikuid nagu „Manaja” või „Oomen” meenutav Ti Westi „Saatana maja” peidab aga endas tõsist kriitikat kesklääne usupropaganda ja religioonihulluse aadressil. Märkimisväärne on ka fakt, et filmil oli kodumaal kinodesse jõudmisega tõsiseid probleeme, raske oli saada leviluba.   

Kombates piire   

„Kesköise Ameerika” köitvamad linateosed esitavad väljakutse nii žanri- kui vormipiiridele, hägustavad tõsise väärtkino ning õõvafilmi piire ning apelleerivad tõsisemale ning vanemale publikule. Nii Simon Rumley auhinnatud tugevate näitlejatöödega vägivalladraama „Punane, valge ja sinine” kui ka Adam Wingardi „Võigas surm” tabavad publikut samasuguste küsimustega inimeksistentsi ja suhete tumedama poole kohta, nagu tegi seda Lars  von Trieri skandaalne „Antikristus”, mis samuti rullus draamavormist aeglaselt lahti rabava kulminatsioonini. HÕFFil Euroopa esilinastuv ning mõned nädalad tagasi Tribeca festivalil publikuni jõudnud ulmefilm „Teispool musta vikerkaart” oleks aga ehk oma filosoofilisuses ja komponeerituses võrreldav Tarkovski „Solarisega”. HÕFFi firmamärgiks on ka aastate jooksul kujunenud festivali ekstreemseanss, mille eesmärgiks on korraldajad seadnud ühest küljest filmiajaloo šokeerivamate linateoste tutvustamise, kuid teiselt poolt ka šokifilmide sügavama kultuuritausta avamise. Lahkavad või need skandaalihõngulised protestišedöövrid ju tihti ühiskonna tuimust, kahepalgelisust või tabuteemasid.       

Tänavuse festivali ning usutavasti HÕFFi ajaloo šokeerivaim linastus kuulub samuti „Kesköise Ameerika” eriprogrammi. Tunnustatud operaatori Karim Hussaini ekstreemfilmi „Alateadlik julmus” on jälitanud meediakaja selle valmimisest saati. Konfiskeeritud filmikoopiad, ligi kümme aastat väldanud tegemisprotsess ning kõmuline publikureaktsioon on filmile loonud kurikuulsa aura, mida õhutab takka ka samavõrd kurikuulus sisu. Selget narratiivi eirav, hallutsinatoorsetest vägivallapiltidest  ning hälvete kujutamisest koosnev filosoofiline kogemus paneb proovile ka kõige tugevama vaataja enesekindluse. Hussein on vastukaaluks kommenteerinud, et filmiga tahtis ta kritiseerida ning kombata tänapäeva ühiskonna ning meedia otsekui heroiinist joobunud armastust vägivalla suhtes, uurida, kus on inimsuse ja vastuvõtlikkuse piir. Skandaalsele filmile eelneb HÕFFi traditsioonide kohaselt autori sissejuhatav lühiloeng.       

Kultuurimelu väljaspool kino       

Lisaks kolmepäevasele filmimaratonile jõuab festival ka Haapsalu linnatänavatele. Reede õhtul lükatakse käik sisse möödunud aastal festivalil edukalt debüteerinud zombie-paraadile. Õudusfilmide grimmist ning meigiefektidest huvitatutele toimuvad töötoad ning Raadio 2-ga koostöös sündinud muusikaetteasted täidavad linna kohvikud varajaste hommikutundideni.  Tähelepanuväärseks on ka koostöös tuntud filmiveebiga Trash Can Dance avaldatud festivali kogumikplaat noorte eesti alternatiivja eksperimentaalmuusikute heliteostega. See on sellest nädalast saadaval nii plaadipoodides kui ka festivali toimumiskohas. Festivali ning sündmuste kavaga saab tutvuda HÕFFi kodulehel www.hoff.ee