Jaapani anime igavese elu otsinguil

Mathura

  Joonisfilm „Meremaa lood” Ursula Le Guini lühijuttude põhjal, režissöör Goro Miyazaki, Jaapan 2006, 115 min. Linastus kinos Sõprus ja Athena.   „Meremaa lood” on oma loomise algusest olnud paljude vastuolude ja eriarvamuste allikas. Tegu on jaapani anime-kinematograafia ehk suurima ja isikupäraseima autori Hayao Miyazaki poja Goro Miyazaki debüüdiga ning juba ainuüksi selle asjaolu tõttu on film pälvinud meedia laialdase tähelepanu nii Jaapanis kui ka kaugemal. Miyazakide kodumaal kuulutasid mõned kriitikud filmi aasta halvimaks, kuid samas nomineeriti  see Jaapani akadeemia aastaauhinnale parima animefilmina. Teada on seegi, et film lõi tõsise lõhe isa Hayao ja poja Goro vahele, kuna kuulus filmitegija arvas, et Goro pole omaette filmi lavastamiseks veel küps. „Meremaa lood” küttis kirgi ka sellega, et filmi tootnud Ghibli Studio oli esimene, kellele Ursula Le Guin, „Meremaa lugude” autor, nõustus müüma teose lavastamise õigused. Tuleb tunnistada, et kui ka mitte muud, siis  vähemasti põhjendab Goro Miyazaki debüüt hästi filmitegijate iha Le Guini materjali kinolinale seada: müütiline „Meremaa lood” on potentsiaalilt üpris võrdväärne materjal isegi Tolkieni „Sõrmuste isandaga”.

 

Mõeldes Le Guinile, on ilmselt ka mõistetav, miks „Meremaa lugude” üheks tunnusjooneks on äratuntava jaapanlikkuse puudumine. Tõsi, samavõrd kui see asjaolu üllatab, võib selles näha ka seaduspära: Ghibli Studio  esimesi väljaandeid oli ju näiteks Isao Takahata „Väike norra prints”, mil polnud Jaapaniga otseselt pistmist. Ka hiljem on Ghibli Studio toodangut (eelkõige Takahata ja Hayao Miyazaki filme) ikka iseloomustanud müstika- ja mütoloogialembus, seda tihtipeale sõltumata mütoloogia päritolust.

„Meremaa lood” algab millegi ennenägematuga: kahe lohe võitlusega. Nagu mõistavad targad, on see selge märk halvemusse  pöörduvatest aegadest. Miyazaki Le Guini raamatu (ingliskeelse pealkirjaga „Tales from the Earthsea”, mis oleks ehk pigem „Maamere lood”) adaptatsioon on kahtlemata huvitav filmilugu, kus käsitletakse suuri ja eksistentsiaalseid küsimusi. Kas on olemas igavene elu ja kui, siis kuidas selleni jõuda? Kas igas inimeses on peidus kaks poolust: headus ja kurjus? Kas kõike saab andestada? Goro Miyazaki filmi suurim saavutus on mu meelest aga oskus edasi anda selle maailma ajalikkuse kõikeläbivust. Suured lagunevad purjelaevad kõrbes, murenev suursugune arhitektuur ja üha laiemad asustamata avarused lagunevate linnade vahel annavad aimu aja pöördumatust kulgemisest. Nagu inimest nii ootab ka kõike loodut pikema või lühema olemasolu järel hääbumine ja häving. „Meremaa lugudes” on jäädud aja ja tema töö suhtes seejuures sümpaatsele vaatleja  positsioonile ega ole lisatud ülepakutud traagikat või heitumuse toone. Filmilooga edastatud veendumus, et ükski kuningriik ei kesta igavesti, meenutab küllalt hästi targa Gandalfi sõnu „Sõrmuste isandas”: „Me ei saa valida aega, milles elame. Saame ainult valida, mida meile antud ajaga peale hakkame.” Tolkieni maailmale lähendab „Meremaa lugusid” ka pidevalt taustal püsiv lootus – õnnestumise lootus, õigluse lootus, lootus,  mis püsib ka kõige lootusetumas olukorras. Sellise tunde edastamine on küllalt aktuaalne ja oluline praeguseski ajas, mis teeb „Meremaa lood” kõnekaks.

Filmi üks peategelasi maag Raudkull räägib palju Tasakaalust, mille kadumine ongi põhjustanud maailma allakäigu; ta räägib sellest, kuidas iga pisiasi on tähtis ja kuidas igal asjal on loomupärane otstarve, mida ei või kuritarvitada. Tasakaalutu inimene rikub  maailma tasakaalu ja tasakaalutu maailm loob üha enam tasakaalutuid inimesi. Ja ehk just seepärast otsime nagu „Meremaa lugude” peategelased maagilist igavest elu, oskamata hinnata hetke õnnistavat kohalolu.

Ometigi saab eksistentsiaalsusest ja laiahaardelisusest Goro Miyazaki suurim komistuskivi. Loo ja teemade haare on laiem kui filmis on suudetud tervikuks lõimida, mõndagi jääb seletamata ja muu toimuvaga sidumata.  Tõstatatavate küsimuste eksistentsiaalsuse kohta jäävad ka visuaalsed kujundid mõnelgi puhul uskumatultki isikupäratuteks. Pika kaelaga kaame ja musta riietatud kuri nõid tohutu suures üksildases pimedas ja kõledas lossis, kus ta ihkab saavutada ülevõimu kogu maailma ja kõige elava üle, on lausa stereotüüpide stereotüüp, mis ei veena vähegi filmikogenumat vaatajat milleski. Tüütult tavapärane on seegi, et nõia lähim teener on võimuahne tallalakkujast lollpea, kelle ebaõnnestumine talle antud ülesannetes ohustab ometigi ka tema muidu ülivõimast emandat.

Kurjuse külg on headuse ajutise kõhklevuse ja kõikuva eneseusu kõrval üldse ses filmis märksa ühepalgelisem ja labasem. Ehk on see taotluslik: ühepalgelisus pakub alati vähem võimalusi samastumiseks ja selle võiks ju arvata heaks, kui me kurjusega samastuda  ei saa. Ometigi on kurjuse võimetus muutuda või ümber kehastuda omajagu hämmastav ja ebausutav. Endalegi ootamatult oma isa tapnud lihtsa südamega prints Arren ja maailma heategijaks osutuv nukker orbtüdruk Tehanu on seevastu märksa huvitavamad ja olemuslikumad karakterid. Need on tegelaskujud, kes annavad võimaluse mõelda taas inimese loomuse vastuolulisuse ja võimalusterohkuse üle. 

Suurim küsimus Goro Miyazaki filmi puhul polegi ilmselt mitte sügavuse ja sõnumlikkuse puudumine, vaid see, kas ta veenab vaatajat esitatavat tõsiselt võtma. Häid, väärt, üllaid mõtteid võib ju leida paljudest legendidest ja muinaslugudest, ent kuivõrd suudame neis näha meid puudutavat reaalsust ja mitte ainult ammuste aegade väljamõeldist, kuivõrd peame kunagiste esivanemate usku ja pärimust veel omaenda  pärusmaaks? Olen küllalt kindel, et leidub Goro Miyazakist veenvamaid autoreid, ent siiski on „Meremaa lood” väärt seda, et tänada neid, kes võtavad vaevaks seesugust maailmakunsti Eesti filmihuvilisele vahendada. Külmal ajal soojalt soovitatav. 

Ehk oleme lohed
loojuvas ilmas
kanname tulemerd
kõhklevas silmas
taevad täis jooni
ja õhtute kuma
laulame lugu
ja oleme laul

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht