Liikuva pildi sisse minek

Kati Ilves: „Kaasaegne kunst on muutunud väga kaamerapõhiseks.“

Tristan Priimägi

Millisena olete sõnastanud KuFFi fookuse või mõtte?

Kati Ilves: Fookus on filmi ja kunsti sidumisel. Festivali eesmärk on näidata töid, mis ühel või teisel viisil kuuluvad mõlemasse kategooriasse, olles siis kas oma pildikeelelt käsitletavad kunstiteosena või on algselt loodud galerii­formaati arvestades ning filmi ja video piirimail või näiteks osana installatsioonist. Sellest lähtuvalt oleme jaotanud filmid ka teemade kaupa kategooriateks: on kaasaegse kunsti fookus, mille raames näitame ühe autori loomingu paremikku (2015: Marge Monko, Helga Fanderl, Laure Prouvost, Erkka Nissinen). Teiseks on arhiiviplokk, mis keskendub 1960. – 1980. aastate Ida-Euroopa eks­perimentaalfilmile (seekord Peeter Tooming, Poola 1970. aastate avangardfilm ja Ungari kunstnik Tamás St. Auby). N-ö suurtest filmidest olid kavas teosed, mis on tavapärasest visuaalselt mõjusamad (Derek Jarman, Peter Greenaway, Stanley Kubrick ja Ciny Sherman) ning kaasatud on ka üks isikudokumentaal – Derek Jarmanist.

Tegime ka koostööd Oberhauseni lühifilmide festivaliga ja näitasime paremikku nende 2014. aasta programmist.

Mida te soovite KUFFiga saavutada?

Suunata vaatajaid mõtlema ja rohkem teadvustama, kui kaamerapõhiseks on muutunud kaasaegne kunst, aga ka: kust see tuleb ja missugune on selle eellugu? Muidugi on meil ka puhtalt pragmaatiline soov tuua Tallinna Kumusse olulisi teoseid ja autoreid ning pakkuda nii endale kui ka teistele võimalust näha tavapäraselt pigem galeriis eksponeeritavaid videokunstitöid suurel ekraanil ja jälgida, kuidas nad uues kontekstis käituvad. Vaadelda, kuidas kujutav kunst ja filmikunst jagavad „reviire“.

Esialgne eesmärk kindlasti täitus, järgmisteks aastateks oleme ka üht-teist õppinud.

Mida võiks järgmisel aastal teha täpsemalt või teisiti?

Peamine muudatus on ilmselt ajaline: tõstame festivali suve hakult sügisesse, seega järgmine festival tuleb arvatavalt 2016. aasta septembris-oktoobris.

Kas on keegi festivali unistuste külaline, keda te kindlasti tahaksite kutsuda või isegi kelle filme näidata?

Stanley Kubricki hologramm oleks huvitav.* Tegelikult on mõtteid palju, aga otsest unistust veel ei ole, et kõik tundub vägagi tehtav, kui selleks soov on.

Kas kunstifilme peaks sinu arvates vaatama eelkõike kui filme või mingit muud moodi? Vaataja ootused võivad filmi puhul olla välja kujunenud (kas või narratiivide osas) ja kunstifilm võib nendest ootustest ehk kardinaalselt erineda, valmistada elamuse pakkumise asemel pettumuse.

Kui nn kunstifilm on tehtud filmi­formaadis ja mõeldud vaatamiseks kinosaalis, siis on tegemist ikkagi filmi­kogemusega. Galeriis teistsugune keskkond toob kaasa ka teistsuguse vaatamisrežiimi. Kunstifilmide vaatamine kinosaalis eeldab muidugi publikult teatavat avatust ja valmisolekut vastu võtta filme, mis sageli erinevad narratiivsest kinost.

Mis on eesti tähelepanuväärsemad kunstifilmid või audiovisuaalsed teosed kunstivallas?

Väga raske öelda. Tähelepanuväärseid teoseid on palju ja neid leiab nii meie kaasajast kui ka arhiivist. Mind on isiklikult tugevalt mõjutanud Ene-Liis Semperi „FF/REW“ (1997), mida küll praegu väljas ei olnud, aga kindlasti tuleb festivalil kunagi ka 1990. aastaid käsitlev arhiiviplokk.

Kas neid (ja eesti kunstifilme üldse) on võimalik kuskil näha ka väljaspool KuFFi?

Mõningaid küll. Videokunstnike töid näeb näituste raames galeriis või muuseumis; Marge Monko mitmeid varasemaid asju oli Eestis juba näidatud, peale „Misside“ (2007/2013) ja „Kalli D“ (2015), mis ongi uuemad. Ja näiteks Jaan Toomiku viimane film „Maastik mitme kuuga“ (2014), mida kahtlemata võiks näidata ka KuFFil, jooksis suures kinos. Üksikuid linastusi tuleb mujalgi ette, Sõpruse kinos või Kumu „Dokumentaalil“ näiteks, kus näidati Alfredo Jaari filmi „Pasolini tuhk“ („Le ceneri di Pasolini“, 2009). Kindlasti mitte aga korraga sellises koguses nagu KuFFil.

* 2012. a astus Ameerikas Coachella muusikafestivalil koos Dr. Dre ja Snoop Lioniga (Snoop Dogg) hologrammina üles 1996. a tapetud räppar Tupac Shakur. Peeglite ja ekraanide süsteemi abil kuvati lavale tema liikuv kujutis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht