Meierhold ja tõusikust fa?ist

Vaapo Vaher

Juhtus nii, et 1934. aastal abiellus kuulsa avangardlavastaja Vsevolod Meierholdi noorem tütar Irina kolmandat korda. Peigmeheks vähetuntud näitleja Vassili Merkurjev. Kolmekümnesed pruut-peig suurt pidu ei pidanud ja alles jupp aega pärast paariheitmist viidi erutunud väimees maestro Meierholdi luksuskorterisse äia palge ette. Kohtumine möödus erakordselt jahedas õhkkonnas. Meierhold, kellele Merkurjevit tutvustati, noogutas väimehele, tõusis lauast, vabandas, et tal on kiire, ja sulgus oma kabinetti.

Merkurjev, läbinisti heasüdamlik hiiglase kasvu lavajünger, oli Meierholdi ebadelikaatsusest hingepõhjani solvunud. Ehkki maestro ei näidanud enda arust üles põlastust. Tema jaoks polnud kohtumine lihtsalt eriline sündmus. Tütar abiellus? Ja mis siis? Pole ju esimest korda. Möödus kuid, juba kutsuti Merkurjevit filmi. Kord Moskvas läbisõidul olles helistas ta Irina palvel Meierholdile, et anda lühidalt edasi mingit rutiinset sõnumit, kuulis aga traadi otsast Meierholdi erutunud häält: ?Vasja, sina või? Kus sa oled? Vaksalis? Sõidan kohe sulle järele!?. Merkurjev oli kui haluga pähe saanud, Meierhold vasjatas teda, sinatas äkki kui sõpra, mis oli juhtunud? Maestro kihutaski autoga raudteejaama, kodus vaaritas Meierhold ise Vasjale lõunaroa, sest ta naine oli suvilas. Pärast sööki kamandas aga väimehe kabinetti diivanile puhkama, tuhnis kapist linu ja tekki, neid leidmata kattis sugulase hellalt ajalehtedega.

Meierholdi metamorfoosi taga oli üksainus kindel põhjus: vahepeal oli linale jõudnud Herbert Rappaporti mängufilm ?Professor Mamlock?, kus Merkurjev mängis hiilgavalt saksa tõusikust fa?isti. Meierholdile meeldis väi osatäitmine väga, iseäranis stseen, kus ?Vasja järas geniaalselt võileibu?, ja sellest filmist alates oli Vassili Merkurjev persoonina, iseäranis näitlejana tema jaoks huvitav. Sellest rollist alates oli Merkurjev huvitav ka kogu riigi filmivaatajale.

Merkurjevi elukäik oli ühtaegu nii õnnelik kui ränk. Talle langes osaks kolm Stalini preemiat, ent nad balansseerisid koos Irinaga aastaid arreteerimise piiril. Pärast Meierholdi represseerimist vallandati Irina teatriinstituudist. Siis lasti maha Vassili vend Pjotr, kellest jäi järele kolm last. Irina ja Vasja võtsid lapsed enda perre. Neil endil oli siis üks laps, kohe sündis teine, kokku sai viis. Kogu perekond kuulus aga enam kui kahtlaste kilda: naine oli rahvavaenlase tütar, mees rahvavaenlase vend, koos aga kasvatati rahvavaenlase lapsi. Pealegi voolas mõlemas võõras veri. Irinat võib ju geenide kaudu sakslannaks pidada. Ka Vassili ema oli sakslanna. Ta isaliin lähtus aga Kreekast, XVIII sajandi lõpul jõudis Pihkvamaale kaupmees Mercuri, kes abiellus seal arvatavalt eestlannaga, nende pojast Iljast sai Vassili Merkurjevi vanaisa.

Sõda evakueeris Merkurjevi pere Novosibirskisse, Vassili trügis küll ka rindele, kuid arstid panid kaevikuelule karmi veto. Tagalast naastes haarasid nad teelt kaasa kaks õnnetut närbuvat orbu, poisi ja tüdruku, peagi sündis perre veel poeg Pjotr, nüüdne tuntud näitleja, kes kaasa teinud ligi 70 filmis, ja siis sagis neil perekonnas juba üheksa last. Ent sellega Iri?ka ja Vassit?i, nagu nad teineteist hellitlevalt kutsusid, abivalmidus ei lõppenud, nende kitsas kolmeses korteris leidis varju ja toitu veel hulk teatritudengeid, kes ühiselamusse ei mahtunud. Naabrimees vaatas seda põrgusegadust pealt ja ühel õhtul ütles Vassilile: kuule, paiguta pool oma mustlaslaagrist õige minu korterisse, muidu trambite üksteist päris pulbriks. Tudengid kolisidki oma välivooditega naabrimehe pooltühja elamisse. Teine naaber, NKVD major, osutus ka leebeks inimeseks. Ühel päeval keksis t?ekisti pisitütar Alja Irinale vastu ja teatas: ?Tädi Iri?a, isa palus sind väga-väga tervitada??. Irina tabas signaali ära ja pages veel samal õhtul maale. Paar päeva käisid ametimehed Irina Meierholdi otsimas. Siis aga oht hääbus, ajad hakkasid muutuma.

Tänu just kinole sai Vassili Merkurjevist rahvakunstnik, ainuüksi filmist ?Ustavad sõbrad? piisanuks, et jääda vaataja hinge. Koomika kõrval langes talle ka dramaatilisemaid osi, ent ta ise ihkas suisa traagikat ? Othellot. Kuid lavastajad kinnitasid: selle osaga sa põrud. Vasja aga anus, laske ma siis põrun, las loobivad tomatitega! Kuid keegi poleks osakul kujutleda, kuis see südamlik mehemürakas võiks hullunud maurina sulgeda oma sõrmed Desdemona õrna kaela ümber. Selles lavastuses jäänukski Desdemonal hing sisse.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht