Milline on päris-Runnel?

Ingel Undusk

Tere, Hando.          Ma käisin kinos „Kodu-käija” filmi vaatamas. Seda, mille Andres Sööt Sinust tegi. See film tekitas minus mitmeid mõtteid ja küsimusi. Tahaksin neid Sinuga jagada. Kas Sul on natuke aega?          Pärast filmi lõppu küsis üks kinosaalis istunud poiss režissöörilt niisuguse küsimuse: „Kas see Runnel, keda me ekraanil nägime, on sama Runnel, kes ta on päriselus? Või kas ta näitles ka?” Filmi viimases kaadris jalutad Sa võssa, ülikond seljas. See pilt oli tollele poisile kummaliselt mõjunud. Ta ütles: „Tavaliselt ju ülikonnas võssa ei ronita.” Minagi võtsin siis aja selle küsimuse üle pikemalt mõtelda. Et  kas selles filmis näidati päris-Runnelit? Veel tuli pärast filmi vaatamist kinosaalis jutuks see, et Sina valisid peaasjalikult välja need kohad, kuhu filmima mindi. Samuti inimesed, keda filmis näidati. Kukkus nii välja, et Sina rääkisid rohkem neist, kui nemad Sinust. Sina tutvustasid vaatajale oma maailma. Selle põhjal saime kontakti Sinuga. Sa ei rääkinud otseselt sellest, milline mees Sa oled. Otseselt ei rääkinud sellest ka teised. See tuli välja  nende asjade kaudu, mida Sa meile näitasid. Mulle meeldis see, et Sa ei tahtnud endast palju rääkida. Aga Sa raatsisid näidata meile seda, mis Sulle on elus oluline. Raamatuid, mida Sa oled aidanud välja anda, oma perekonda, oma lähemaid sõpru ja kodukanti.  

Selle kõige juures jäid siiski üsna suletuks. Sa ühtaegu nagu tõrjusid publikut ja samas Sa ju ka tahtsid end meile avada. Minu meelest on see Sinule väga iseloomulik. Ja see on Sinu juures paradoksaalne. See, et Sa hoidud inimestest ja – Sinu luule koosneb puhtast inimarmastusest! Sa võid välja näha sünge ja asjade kohta pessimistlikku arvamust avaldada, aga mina ei usu, et  Sa sügaval sisimas oled kurvameelne. See ei saa nii olla, sest et kui lugeda Sinu luuletusi, avaneb hoopis teine pilt.   

Sinu luule rajaneb rõõmul ja usul, sellepärast seda lugeda tahetaksegi. Paljud Sinu  luuletused on juba eos laulud ja Sa oled ka öelnud, et laul on Sinu jaoks üks oluline nähtus. Kuid kurb inimene ei laula, rõõmus laulab! Mina olen küll enda puhul tähele pannud, et kui ma rõõmus olen, hakkan kohe laulma. Selle järgi tean, et mul läheb hästi. Sinu luuletustes tunnen tugevat austust Looduse ja Inimese vastu. Ainult et päriselus oled Sa napp seda väljendama. Vähemalt võõrastele küll. Soovid ikka jääda omade juurde, oma koju, ja  hoiduda tundmatust. Eelistad olla kodukäija. Just nagu sa põlgaksid neid, kes on kaugemal. Kuid äkki Sa mitte ei põlga, vaid pelgad? Äkki tegelikult Sa tahaksid jõuda igaüheni, mõista igaüht ja heaks kiita? Ainult et ei julge, sest kardad, et see oleks ennatlik. Niisiis Sa ei väljendagi oma hellust ja kiitust inimestele nendega silmast silma rääkides, vaid jõuad nendeni oma luule kaudu? 

Ma arvan, et just nii see on. Nõnda et vastuseks tollele poisile kinosaalist ütleksin ma: „Jah, me nägime ekraanil Runnelit niisugusena, nagu ta on päriselus. Ta on just täpselt selline, kui teda kohtad. Selline, kes pigem on morn, kui naeratab. Kellele pigem ei meeldi, kui et meeldib. Kes pigem tõmbub endasse,  kui avab end”. Kuid veel ütleksin ma sellele poisile: „Aga ära lase end ära petta, sest Runnel ei ole päriselt see, kes ta sulle tundub päriselus. Sest päris-päris-Runneli leiad sa alles tema luuletusi lugedes.” Siiski, kui sa väga tähelepanelik oled, avastad sa selle päris-päris-Runneli ka mõnel hetkel „Kodu-käija” filmi vaadates. Näiteks siis, kui ta vaatab oma lapselapsi. Sest lapsi ta armastab ega varja seda.         

Ma leian, et „Kodu-käija” on väärt film, sest see on pühendunult filmitud. Ja kuna siin on jäädvustatud Hando Runnel tulevaste põlvede tarvis lindile niisugusena, nagu Runnel välja nägi. Kuid et saada terviklik pilt Runnelist,  tuleb lugeda tema luulet. Ja siis aduda seda kummalist kooslust inimesest, kes on ühtaegu väga tume ja väga hele. Tead, Hando, mina usun, et Sina roniksid ülikonnas võssa küll. Ja kui Sa ei roniks, siis mitte liigsest austusest ülikonna vastu, vaid seepärast, et Sa peaksid võsa ülearu armsaks, et tema ees uhkeldada.     

Soovin Sulle jõudu kirjutada veel palju luuletusi. Pole mingit põhjust karta, et neile ühel hetkel enam lugejaid ei leidu. Kuniks Sina ei väsi maailmast hästi mõtlemast. Sulle palju jõudu soovides     

Ingel