“Wonderland’i” puder ja kapsad
Need, keda Paul Thomas Andersoni “Boogie Nights” puudutas ja erutas, leiavad tõenäoliselt videolaenutuse lettidelt üles ka James Coxi filmi “Wonderland”. Ühist on neil filmidel niipalju, et ka “Wonderland” räägib 1970. aastate kurikuulsa pornolegendi John Holmesi värvikast elukäigust. Sellega küll ilmselt siiski sarnasus ka piirdub. “Wonderland” algab sealt, kus “Boogie Nights” lõppes: Mr 35 cm jätkab oma allakäigurada, seigeldes Hollywoodi pisisulide, kurjategijate ja muidu kaabakatega glamuursetel kokaiinipidudel ja haisvates heroiiniurgastes. Pornokuningast on saanud freak-show tõmbenumber, kes on sunnitud narkotsi eest end alandama ja oma riistvara rahvale imestuseks ja naeruks näitama. Ent elu võiks samas rutiinses taktis rahulikult edasi pulseerida, kui ootamatult ei toimuks Wonderlandi avenüül verist tapatööd, mille käigus mõrvatakse Holmesi neli head narkosemu. Algab politseijuurdlus, mille käigus kuulatakse üle heroiinisõltlasest tsiklimees, kelle girlfriend oli üks ohvritest, ning John Holmes ise. Meeste vastakate ülestunnistuste käigus paljastuvad mosaiigikillud, millest filmilugu kokku pannakse. Kui lugu oleks keskendunud ainult mõrvari otsimisele, oleks tegu olnud päris kobeda krimifilmiga; kui fookuses olnuks varasesse keskikka jõudva Holmesi suhe teismelise tütarlapse Dawniga, siis oleks see film võinud olla üsna tore “Wild at Heart” või “Natural Born Killers” stiilis sex-drugs-and-rock’n’roll-film; kui lugu oleks rääkinud tema seadusliku abikaasa piinadest oma mehe pornokarjääri ja narkosõltuvuse pärast taludes, oleks võinud tegu olla südantlõhestava inimliku draamaga.
“Wonderland’i” on aga üritatud sisse põimida kõik need teemad korraga ning natuke enamgi. See on aga ühe pooleteisttunnise filmi kohta enam kui liig. Kui filmi viimases kolmandikus otsustab Holmes kurta oma naisele “Boogie Nights’ist” tuttavat probleemi, osutades nuttes oma riistale ja öeldes “see on kõik, mis mul on!”, ning kui ekraanile ilmub hetkeks kõmuajakirjade magnet Paris Hilton, siis kõlaks ka kõige kannatlikuma vaataja suust väsinud ohe…
Ometi pole filmis kõik lõpuni igav. Segase ja natuke tüütu stsenaariumi aitavad unustada suurepärased osatäitmised. Val Kilmer higise, karvakasvanud ja kulunud endise pornostaari rollis, Kate Bosworth Holmesi naiivse ja armastava teismelise tüdruksõbra Dawn’i osas ning Lisa Kudrow kannatava abikaasana on piisav põhjus, et film lõpuni vaadata.
“Wonderland’i” algustiitrites tutvustatakse lugu järgnevalt: legendi järgi mängis John Holmes 1000 pornofilmis, legendi järgi magas ta 14 000 naisega, kuid see lugu algab siis, kui legendiks pole enam alust. Filmi lõpuni vaadanuna aga meenub, miks inimesed armastavad siiski kangelasi nende hiilgeajal ning miks sellel, mis sünnib pärast legendi surma, enam erilist tähtsust pole.