Ago Herkül 25. III 1937 – 20. VI 2020

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Hinnatud balletikriitik ja -õpetaja Ago Herkül on üks neid isiksusi, kes oma laia silmaringiga ning püüdlusega kõiges täiuse poole kujundas aastakümneid tantsust huvitatud ja sellega tegelejate hoiakuid ja maailmapilti.

Tallinnas sündinud ja kasvanud poiss võeti koreograafilise kooli (nüüdsesse balletikooli) õppima Anna Ekstoni ärgitusel. „Seal maksti ju stipendiumi ja perekonnale kulus sõjajärgsetel aastatel iga kopikas ära,“ on Herkül ise meenutanud. Nagu tollal tavaks, toimus tantsukunsti õppimine tavalise üldhariduskooli kõrvalt ning nii lõpetas Herkül 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli, kust ta suunati Estonia teatrisse tantsijaks. Kui tuli võimalus minna Moskvasse GITISesse õppima balletipedagoogikat ja -lavastamist, kasutas Herkül juhust.

Moskvas veedetud aastad (Herkül lõpetas GITISe 1963. aastal) tähendasid peale ametlike õpingute ka kokkupuudet tolle aja kultuurikorüfeedega nii Nõukogude Liidust kui ka avanevate piiride tõttu seni suletud välismaalt. Juba koreograafilise kooli aegadest alguse saanud huvi kõikide kunstide vastu (mida kooli toonane direktor Anna Ekston igati tagant tõukas) sai Moskvas tõelise hoo sisse ning hilisemates balletiajaloo tundides nii koreograafiakoolis kui ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praeguse Tallinna Ülikooli) koreograafia õppetoolis ei rääkinud Herkül üksnes balletist, vaid tegi pidevalt kõrvalepõikeid kirjandusse, kujutavasse kunsti ja muusikasse, suunates noori lugema kirjandusklassikat, käima kunstinäitustel ja kuulama muusikat parimate interpreetide esituses, rõhutades, et balletti ei saa käsitleda eraldi teistest kunstidest.

Ago Herkül oli aastail 1966–1999 Tallinna Balletikooli kunstiline juht (sh aastail 1974–1977 direktor) ning samal ajal ka klassikalise ja paaristantsu õpetaja. Tema tuntuimad õpilased on kauaaegne Moskva Suure teatri solist Aleksandr Bogatõrjov ja San Francisco Balleti esitantsija Tiit Helimets. Viimast nimetavad tema USA kolleegid muuhulgas „raamatute lugejaks“. Herkül viis balletikooli õpilased teatrisse, tutvustades neile teatrieetika põhitõdesid, näidates töökodasid ja rõhutas, et teatris on kõik töötajad ühe asja – kunsti – eest väljas ning et kõik teatris, olgu inimesed või esemed, on väärt lugupidamist ja austust.

1981. aastast kirjutas Ago Herkül balletikriitikat. Herküli kriitika lähtealus oli täiusetaotlus, kunstide süntees, lavateose sisukus ja vormiliselt veenev teostus. Kuigi ta väärtustas tantsutehnilist laitmatust, oskas ta näha ja hinnata tantsijaisiksust (või selle puudumist) tehnika taga. See tegi temast ka hinnatud liikme teatriliidu aastaauhindade žüriisse, mille liige ta korduvalt oli.

Oma terava silma, kaine analüüsioskuse ja terava sulega on Herkül aidanud eesti balletilukku jäädvustada mitmeid teoseid ja rollilahendusi nende vooruste ja vajakajäämistega.

Ago Herküli mõtted, täiuseihalus ning sügav kultuuritunnetus elavad õpilastes, endistes kolleegides ja kõikides, kellega ta kokku puutus.

Eesti Teatriliit

Tallinna Balletikool

Eesti Balletiliit

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht