Jaak Vaus 3. II 1946 – 27. VIII 2022

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal.

Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul metallehistööd, seejärel teatridekoratsiooni, ning lõpetas kõrgkooli Mari-Liis Küla õpilasena diplomitöödega Eesti Riiklikus Nukuteatris ja Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Juba kooliajal asus ta tööle Nukuteatri peakunstniku kohusetäitjana ning tänu oma juhiomadustele ja organiseerimisvõimele kandis ta neljakümne aasta jooksul peakunstniku vastutusrikast koormat Nukuteatris (1970–1980), ENSV Riiklikus Noorsooteatris (1980–1992), Ugalas (1993–2009) ja Vanalinnastuudios (1998–2000 peakunstniku kohusetäitjana).

Jaak Vaus tegi koostööd enam kui kuuekümne lavastajaga ning tema andele allusid kõik teatrižanrid nukulavastusest ooperini ja farsist tragöödiani. Ta oli ka pidulike riiklike kontsertide, koolinoorte laulu- ja tantsupeo (1987) ning Eesti krooni tuleku auks korraldatud krooniballi (1992) peakujundaja. Ta armastas rõhutada, et tõeline lavakunstiteos sünnib vaid lavastaja ja kunstniku mõttekaasluses.

Teineteisemõistmises kulgenud loominguline koostöö kujunes tal selliste tipplavastajatest teatrijuhtidega nagu Rein Agur, Kalju Komissarov, Eino Baskin ja Peeter Tammearu, aga ka Raivo Trass, Rudolf Allabert, Kaarel Kilvet, Eero Spriit, Jaan Tooming, Mikk Mikiver jt. Võrdväärse partnerlusega vastastikku rikastavatest hetkedest pärinevad sellised tööd, mis lähevad nii meie teatrikunsti kui ka lavakujunduse ajalukku, nagu „Punamütsike“ (1973), „Väike Illimar“ (1975), „Gulliver ja Gulliver“ (1979), „Optimistlik tragöödia“ (1982), „Kevade“ (1984), „Vennad Lautensackid“ (1985), „Oklahoma“ (1987), „Meistriklass“ (1988), „Gösta Berlingi saaga“ (1994), „John Gabriel Borkman“ (1996), „Enigma variatsioonid“ (2001), „Niskamäe kired“ (2002), „Aarete saar“ (2004), „Marylin“ (2006), „Väike Tjorven Soolavareselt“ (2006), „Jürka“ (2010), „Armastus tööpostil“ (2012), „Viimase öö õigus“ (2014), „Paljasjalgne Debora“ (2016) jpt.

Loodusliku ruumi suurepärase kasutamise, fantaasiakülluse ja värvika detailirohkusega on jäänud meelde Jaak Vausi kujundatud arvukad vabaõhulavastused: „Dekameron“ (1981, Pirita kloostri õu), „Hamlet“ (1986, Dominiiklaste klooster), „Dracula“ (1997, Rakvere Vallimägi), „Roheline muna“ (2001, Viljandi Lossimäed), „Toomas Nipernaadi“ (2003), „Suvi“ (2005) ja „Kolm klaasikest kirsiviina“ (2006, Ugala tiigi kaldad), „Vennad Lõvisüdamed“ (2009, Rakvere teatri park), „Maailma otsas“ (2016, Rakvere, Pikk 26 õu) jt.

Aastakümnete jooksul oli Jaak Vaus sagedane ja oodatud külaline ning armastatud kolleeg teatrijuhtidele, näitlejatele ja tehnilistele töötajatele Kuressaare Linnateatris, Endlas, Vanemuises, Rakvere teatris ja Vene teatris.

Tema viimasteks kujundusteks jäid 2020. aasta juulis üksteise järel esietendunud lavastused „Kassi-hiire mäng“ (Elvas), „Keisri usk“ (Luunjas) ja „Armastus mälukaotuseni“ (Lohusalus). Selline koormus murdis vapra töömehe tervise ja esietendusi vaatama ta enam ei jõudnudki. Kuid tõvevoodiski tegi ta teatriajaloole veel ühe ja väga hinnalise kingituse. Tallinna Linnateatri abil andis ta 2021. aastal välja oma mälestustealbumi ja elulooraamatu „Alevipoiss“, kus avab lugejaile tavaliselt nii salapäraseks jääva lavataguse maailma ja jutustab suure soojusega oma paljudest kolleegidest.

Jaak Vausi töid on auhinnatud Teatriühingu ja Teatriliidu preemiatega, sh Eesti teatri kunstnikuauhinnaga (2005). Ta pälvis Vanemuise teatri Kaarel Saha nimelise preemia (2007) ning palju Ugala ja Rakvere teatri kolleegipreemiaid.

Jaak Vaus kandis teenelise kunstniku (1982) ja rahvakunstniku aunimetust (1990) ning sel aastal andis Vabariigi President talle Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Jaak Vaus jääb meie mälestustesse kui väga anderikas, erakordselt kohusetundlik ja töökaaslastesse alati suure sõbralikkusega suhtunud meister, kes armastas südamest teatrikunsti ja sellele pühendunud inimesi.

Jaak Vaus saadeti viimsele teekonnale neljapäeval, 1. septembril Metsakalmistu kabelis.

Eesti Lavastuskunstnike Liit

Eesti Noorsooteater

Tallinna Linnateater

Ugala teater

Vana Baskini teater

Rakvere teater

Kuressaare teater

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Teatriliit

Kultuuriministeerium

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht