Leida Rammo 18. IV 1924 – 23. VII 2020

Meie seast on lahkunud Eesti Näitlejate Liidu auliige, kultuuriedendaja Leida Rammo.

Leida Rammo sündis 18. aprillil 1924 Tallinnas ja lõpetas 1942. aastal Tallinna 4. tütarlastegümnaasiumi humanitaarharu. Aastatel 1944–1945 elas Rammo Tšehhoslovakkias, Austrias ja Belgias. Oma näitlejaõpinguid alustas ta Viini teatrikoolis, kus õppis kuni kooli sulgemiseni sõja tõttu. 1950. aastal lõpetas Rammo Eesti Riikliku Teatriinstituudi.

Rammo töötas aastatel 1946–1947 Noorsooteatris näitlejana, oli 1947–1948 Estonias näitejuht-assistent, 1950–1951 Endlas ja 1951–1953 Rakvere teatris näitleja, hiljem vabakutseline näitleja. Samuti juhatas ta elu jooksul näiteringe ning tegutses lavastaja, näitejuhi, näitleja ja õppestuudio juhendajana harrastusteatrites (1958–1963 ja 1972–1984 A. H. Tammsaare nimelises rahvateatris, 1963–1965 Paul Pinna nimelises rahvateatris, 1966–1968 rahvateatris Noorus). 1968–1977 töötas ta Tallinna linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee elanikkonna teenindamise valitsuses insenerina, vaneminsenerina ja teeninduse organiseerimise osakonna juhatajana.

Leida Rammo mängis mitmetes Eesti Televisiooni telelavastustes (H. Rammo „Püha paberi tuli“, 1974; A. H. Tammsaare ja Gunnar Kilgase „Rudolf ja Irma“, 1985 jne), arvukates filmides („Põrgupõhja uus Vanapagan“, 1964; „Viini postmark“, 1967; „Hullumeelsus“, 1968; „Varastatud kohtumine“, 1988, kõik Tallinnfilm; „Noor pensionär“, 1972, Eesti Telefilm; „Kirjad idast“, 1995, Lantem East; „Kallis härra Q“, 1998, Rao Heidmetsa filmistuudio; „Elavad pildid“, 2013, Exitfilm; „Vehkleja“, 2015, Allfilm jne) ja telesarjades.

Ta on kirjutanud näidendeid („Villu“, 1965; „Kulisside taga“, 1967; „Ülalpeetav“, 1977), kuuldemänge („Hortensiaga igav ei hakka“, 1979 Eesti Raadios) ja lühiproosat, teinud kaastööd ajakirjandusele.

2013. aastal valmis Leida Rammost dokumentaalfilm „August välja!“ (režissöör Peter Murdmaa), mis kajastab tema võitlust Tallinna Linnateatri uue maja eest. Teatriteadlane Eike Värk on kirjutanud Rammost elulooraamatu „Leida Rammo värvilised maailmad“ (2014). Leida Rammo ise on koondanud oma teatrimõtted raamatusse „Sala­pärane näitekunst“ (2018).

Armastus teatri vastu tegi Leida Rammost Tallinna Linnateatri pühendunud toetaja ja huvide eest seisja, kes oli aastaid eestkõnelejaks Tallinna Linnateatri suure saali ehituse nimel. 2015. aastal loodi tema algatusel Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Leida Rammo Linnateatri Fond eesmärgiga tunnustada teatri loomingulist kollektiivi. Fondi väljaantavast iga-aastasest näitlejapreemiast on saanud Tallinna Linnateatrile tähtis ja ilus traditsioon.

2015. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves Leida Rammole Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Mälestame.

Tallinna Linnateater

Endla teater

Rakvere teater

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht