Pauli päevik
Istusin pärast väsitavat, ent üllatavalt meeldivaks osutunud teatripäevapuhust Tartus käiku järjekordse hommikuse proovi ja õhtuse etenduse vahepeal kohvikus ja näppisin oma telefoni. Tegin suitsu, jõin kohvi ja kustutasin ajaviiteks sõnumeid, mis mulle enam midagi ei öelnud – telefon oli hakanud märku andma, et mälu saab kohe täis. Kui olin kustutanud mõned virtuaalsed kallistused, paar saadetud telefoninumbrit, mida mul enam kunagi vaja ei lähe, ja ühe mõttetu tööpakkumise, suutis üks paari nädala tagune sõnum mu tähelepanu võita. Saatjaks oli 123 – seesama anonüümne EMT arvuti, kes mind aeg-ajalt ähvardab, mis kõik juhtub, kui ma oma arvet ära ei maksa.
Ma ei olnud seda varem märganud ja lugesin alles nüüd. Mu üllatus oli suur, sest esimest korda olin saanud EMT-lt teate, kus mulle ei pakutud ühte järjekordset uut paketti, mille eripära ma niikuinii ei mõista, või lihtlabast teadet võla kohta. Esimest korda olin saanud oma telefonile SMSi teel reklaami. EMT andis teada juulis toimuvast Lloyd Webberi Lauluväljaku galakontserdist.
Mul tuli meelde, et olin seda uudist mõned nädalad tagasi näinud ka lehes ja telekas. Meenus mingi ähmane reklaam ja intekas Paavo Nõgenega, kes rääkis midagi Broadway ja Hiina solistidest ja kavast, mille vanameister ise kokku on pannud. Kuigi reklaam SMSi teel on väga nõme, meeldib Webberi-värk mulle ja otsustasin asja natukene uurida. Vaatasin, et kontserdi kuupäev on mul suvel vaba ka ja äkki võiks täitsa minna – teatriliidu liikmetele on asi vast odavam ka, kui Vanemuine seda korraldab.
Võtsin läpaka kotist välja, ostsin WIFI pileti ja läksin Vanemuise kodukale. Lootsin, et ehk on seal kirjas ka mõne solisti nimi või programm, sest ainult Londoni solisti peale mina küll kohale ei lähe. Aga ma ei leidnud sealt infokillukestki. Vaatasin EMT kodukale. Seal oli ainult mingi häma erinevatest piletiklassidest ja -loosimistest. Ka ei leidnud ma seda kohta, kuhu saaks panna linnukese, et ärge saatke enam minu telefonile reklaami.
Kirjutasin siis märksõnad “Webber” ja “Nõgene” Google’isse. Esimene vaste, Piletilevi, ei teinud mind ka targemaks (sama häma mingitest selgusetutest piletiklassidest), edasi tuli mitu linki “Jesus Christ Superstarist” ja siis üks viide Jõhvi kontserdimaja kodukale! No muidugi, seda tsirkust korraldab Eesti Kontsert ja mitte Vanemuine. Seekord on kultuuriparun Mäe otsustanud kasutada oma teist firmat. Huvitav, kas Nõgene, kes sellest galast igal pool kõneleb, ka mingit lisatasu saab või on tema kui Vanemuise töötaja kohustus aeg-ajalt midagi ka Eesti Kontserdile teha. Külalisnäitlejad saavad ju mõnikord päris korralikku tasu – ehk ikka ka külalisprodutsendid.
Kohvikust välja jalutades nägin seinal selle ürituse plakatit ja plakatil siiski ka Vanemuise logo (justkui kaaskorraldajana)! Huvitav, kas see on seal selle pärast, et litsentsi kontserdiks on saanud Vanemuine, või selleks, et Mäe tahab kontserdituluga virgastada mõlema oma aktsiaseltsi eelarvet, või selleks, et EMTd (kelle logo mäletan ma ennekõike ikkagi Vanemuise ja mitte Eesti Kontsedi plakatitelt) sõnumeid saatma saada, või siis selleks, et teatriliidu liikmetele ei peaks piletisoodustust tegema.
Ja muide, ma ei ole suutnud tänaseni leida mitte mingit infot kontserdi sisu kohta. Ainult seda, kui palju on pileteid müüdud ja millised nendest imelikest piletiklassidest muutuvad juba raskesti kättesaadavateks. Nõme lugu, sest mina tahaksin küll kõigepealt ikka teada, mis toimub ja kes laulavad, ja siis otsustada, kas tasub minna.
29. märtsil