Pealelend – Jaanika Juhanson, „Kuni armastus peale tuleb“ lavastaja

TAMBET KAUGEMA

Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis esietendub täna kammerlik lavakollaaž „Kuni armastus peale tuleb“, mis põhineb Veronika Kivisilla samanimelisel lühiproosakogumikul ja luulel. Dramatiseerinud ja lavastanud on selle Jaanika Juhanson, lavastuskunstnik on Johannes Valdma (teater Kelm), valguskujundaja Märt Sell (Rakvere teater), liikumisel hoidis silma peal Kardo Ojassalu, originaalmuusika autor ja muusikaline kujundaja on Argo Vals. Mängivad Külli Reinumägi ja Liia Kanemägi (Oma Lava) ning Jekaterina Kordas (Vene teater).

„Kuni armastus peale tuleb“ on uue teatri Ruum-Raam-Ring avalavastus. Mis eesmärkidel sai teater asutatud ja kuidas näeb välja selle töö?

Ruum-Raam-Ring on selgelt, ausalt ja läbipaistvalt minu erateater, minu autori­teater. Olles üle kümne aasta lavastanud nii mõneski Eesti teatris ja olnud tegev teatrikõrghariduse valdkonnas, jõudsin otsuseni, et nüüd on aeg teha valik, mille puhul ma ei pea tegema kompromisse teiste institutsioonidega. Uue teatri loomisel tuli mul põhjalikult läbi mõelda, mida lavastajana tegelikult teha tahan ning millises vormis ja formaadis. Ruum-Raam-Ring ühendab mind ja väikest lavastusgruppi, kelle koosseis kipub lavastusest lavastusse korduma: mulle meeldib töötada koos samade kunstnike ja kujundajatega, nii saab minna süvitsi. Näitlejate osas proovin leida erisuguseid kooslusi.

Printsiibid, millest uus teater lähtub, tulevad esile juba selle nimes. Kõigepealt ruum. Seda ei saa küll täielikult välistada, ent arvan, et enamasti me ei kasuta traditsioonilise itaalia lavaga teatrisaale. Valituks osutuv mängupaik ei ole aga kindlasti lihtsalt huvitav keskkond, vaid sel peab olema mängitavaga ka selge seos. Näiteks avalavastus „Kuni armastus peale tuleb“ tuleb välja Kirjanike Majas ja tihedas koostöös Eesti kirjanike liiduga. Vormilt on see keskmisest rohkem sõnateater, keskendatud sõnale. Seejuures on algteksti autor Veronika Kivisilla kirjutanud sellesse sisse ka selle maja. Seega ei etendu lavastus seal mitte seetõttu, et oli vaba ruum, vaid see kõlab mõtteliselt ruumiga kokku.

Uue teatri mõtteline raam väljendub selles, et püüan palju lavastada algupärandeid või teha otseselt autoriteatrit, tuua lavale oma tekste. Ringi moodustavad aga inimesed, kellega on mul olnud aastate jooksul hea koos töötada ja kellega plaanin seda teha edaspidigi. Aga ringi võib võtta ka laiemas tähenduses, et tahan viia lavastusi, eriti laste­lavastusi, paikadesse, kuhu teised teatrid jõuavad harva.

Milliseid teemasid lavastuses „Kuni armastus peale tuleb“ käsitletakse?

Selle alus, Veronika Kivisilla raamat, on koostatud luuletaja Facebooki-postitustest. Neis avaneb ühe naise sisemaailm ning selle kaudu argipäeva poeesia, tavaliste hetkede lumm, elu pisikesed kummastavad detailid, kirglikud igatsused ja haprad unistused. Tegemist on helge ja unenäolise atmosfääriga lavalooga, mis pakub enesesse süüvimise, sõnasse süvenemise, unistamise, pisikese ja hapra märkamise võimaluse, millesse on pikitud vaikne soe huumor. Ise olen arvanud, et tegemist on kõige laiemas mõttes naistekaga, ent minu meessoost kaaslased lavastusgrupist on öelnud, et see on nii üldinimlik teema ja puudutab soost sõltumata. Peategelast valdab igatsus millegi järele – pealkirja põhjal võib arvata, et selleks on armastus –, mis kuskil on olemas, ent mida tema igapäevaelus tundub olevat vähe.

Esietenduse päeval saab kuulatavaks ka samanimeline jalutuskuuldemäng. Mida see endast kujutab?

Peamise tõuke kuuldemänguks andis ilmselt seesama siht liikuda ruumist välja. Inimestel, kes soovivad minna kõndima koos kuuldemänguga, saavad selle kodulehelt alla laadida ja leiavad sealt ka juhised. Tallinna kohta on juhised väga täpsed, et millise rongiga kuhu sõita ja mis tänavat pidi liikuda, aga kõike seda saab kohandada ka ükskõik millisesse paika. Sohval lesides seda siiski hästi teha ei saa, sest mõju eelduseks on see, et kaht sorti helid – tekst, mida loevad näitlejad, ja need helid, mis jõuavad inimeseni väljastpoolt, kui ta kõnnib – segunevad omavahel.