Pealelend – Ott Karulin, teatrikriitik

TAMBET KAUGEMA

Septembris alustas viis kriitikut õpinguid Sõltumatu Tantsu Laval (STL) kuni märtsini kestvas tantsukriitika uurimisresidentuuris, mille eesmärk on hoogustada ja mitme­kesistada nüüdistantsust kirjutamist. STLi konkursile laekus taotlus 26 inimeselt, kelle hulgast valiti välja viis: Ele Viskus, Joosep Susi, Kerly Ritval, Kärt Koppel ja Lisanna Lajal. Residentuuri kestel käivad nad vaatamas nüüdistantsulavastusi ja analüüsivad nähtut, osalevad loengutel ja seminaridel, kohtuvad tegutsevate kriitikutega ja kirjutavad tantsuarvustusi. Õppetöö käigus valmivatele tekstidele annab tagasisidet ja juhendab õppureid teatri­kriitik Ott Karulin.

Kui palju on praegu Eestis nüüdistantsust kirjutavaid kriitikuid?

Kui võtta üksnes nüüdistantsule spetsialiseerunud kriitikud, siis neid on vähe, rääkida saab kolmest kuni viiest inimesest. Ent kõnealuse residentuuri eesmärk on laiem: kitsalt tantsule keskendunud kriitikute kõrval saada juurde ja julgustada tantsust kirjutama ka neid teatri- ja muudes kunsti­valdkondades tegutsevaid kriitikuid, kes seni on peljanud seda teha. Pealegi on teatri, etenduskunstide ja tantsu piirid niikuinii üpris hägused. Residentuurist osavõtjate seas on kunstikriitikuid, kirjandusteadlasi, tantsupraktikuid – kirju seltskond, õnneks.

Tantsust kirjutajate nappus juhatab edasi küsimuseni, kas tantsu­lavastused saavad ülejäänud teatriga võrreldes sama palju tähelepanu või mitte? Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on toimunud mitmeid muudatusi: alguses liikus nüüdis­tantsukunst etenduskunstide suunas, koondus selle alla, ent seejärel, suuresti Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi tuules, hakati taas rohkem rääkima tantsukunsti autonoomiast. Küllap tunnetati, et nüüdistantsule tuleb pöörata rohkem ja eraldi tähelepanu.

Miks pelgavad kriitikud tantsulavastuste arvustamist? Kas olukorra teeb keeruliseks, et laval ei kasutata enamasti sõna, vaid lavastused on keha- ja liikumispõhised?

Tantsu puhul eeldatakse, et kriitik peab põhjalikult tundma eri koolkondi ja meetodeid, alles siis saab ta midagi kirjutada. Minu arvates on see barjäär ennekõike kirjutajate endi peas – loodetavasti aitab residentuur seda ületada. Julgen väita: tundmus, et ei saa tantsulavastusest aru, ei saa talle konksu taha, tuleneb sellest, et hambad ristis püütakse seda ainult semiootiliselt analüüsida.

Eks mingisugune arusaam, mingid teadmised on mõistagi vajalikud. Kui sõnalavastuse puhul peab kriitik mõistma, kuidas toimib näiteks valguskujundus, siis tantsust kirjutades tuleb aru saada, kuidas etendaja töötab oma kehaga. Minu arvates tants ja muu teater üksteisest nii väga palju ei erine, aga loomulikult on kriitikul oma kindlustunde kasvatamiseks hea, kui ta teab, mis on põrandatehnika jms, et saada aru, mis ülesande on etendaja endale võtnud või lavastaja talle andnud. Ent sama kehtib ju ka sõnalavastuste puhul: kriitik peaks enam-vähem aru saama, mis on see pealisülesanne, mida näitleja laval täidab. Teooria tundmine tuleb ikka kasuks.

Ent kriitikud ei tule üksnes Tartu ülikooli teatriteaduse õppetoolist, vaid igalt poolt. Viimase aja üks suundumusi ongi, et räägitakse üldisemalt kultuurikriitikutest, kes oskavad kirjutada mitmest kunstivaldkonnast.

Mida STLi residentuuri käigus osalejatele pakutakse?

Residentuuri peamine lähenemisviis on selles, et õpitakse koos ja üksteiselt. Õppetöö üks osa on kohtumine tegevkriitikutega, kes räägivad oma töövõtetest ja sellest, mida nad oma töös tähtsaks peavad. Minu arvates ei ole üht kindlat valemit, kuidas saada heaks arvustajaks, vaid on vaja leida üles oma stiil, oma hääl. Seetõttu ma oma juhendamistöös ei suru peale mingit kindlat raami või struktuuri, vaid vaatan valmivate arvustuste põhjal, millised on residendi tugevad küljed ja kuidas tema kirjutamisstiil paremini esile tuua. Iga osaleja saab seega vaid talle sobiva rätsepalahenduse.

Õppetöö teise osa moodustavad teoreetilised materjalid, mida loetakse ja omavahel arutatakse. Nende materjalide toel ja konkreetsete lavastuste vaatamise põhjal valmivad ka arvustused, millele annan tagasisidet.