Teater ei koonda, vaid loob uusi töökohti juurde

Margot Visnap

Meelis Pai: usaldame oma publikut ja loodame, et nemad usaldavad meid. Meelis Pai: Tähtis on mitte unustada, mille nimel ja kellele teatrikunsti teeme. PRIIT GREPP

Eesti Nuku- ja Noorsooteater on alustamas hooaega. Homme esietendub Köismäe tornis šoti muinasjutu „Keili torupillimängija” ja Robert Burnsi ballaadi  „John Odratera” põhjal valminud „Šoti torupillimängija” Reeda Tootsi ja Are Uderi lavastuses. Varem mängis Köismäe tornis Tallinna Linnateater. Kas alanud hooajast on Köismäe mängupind teie teatri valduses?

Meelis Pai: Köismäe torn oli nuku- ja noorsooteatri valduses juba ka eelmisel hooajal. Tornist on saanud hubane ja tänuväärne uus mängupaik. Eelmisel hooajal jõudis tornis lavale Are Uderi kammerlik mono-jõululavastus „Härjapõlvlane”. Lisaks on torni omaks võtnud noortestuudio, kes just Köismäe tornis proove teeb ja uuslavastusi välja toob. Kevadel jõudis tornis lavale noortestuudio „Küüni täitmine”, mille nii kriitika kui publik äärmiselt hästi vastu võtsid. Lisaks on Köismäe torn juba kahel kevadel olnud nõutud mängupaigaks festivalile „Tallinn Treff”, mida koostöös Tallinna vanalinna päevadega korraldame.

Oleme Linnateatriga aastaid koostööd teinud ja üheks sõbraliku koostöö väljundiks on ka Köismäe torn. Linnateater ei leidnud sellele piisavalt rakendust ja pakkus seda meile, mõeldes eelkõige just noorsoolavastuste väljatoomisele nimetatud tornis.

 

Kohe tuleb veel esietendus „Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused”, mis valminud Jevgeni Ibragimovi käe all. Mis on alusmaterjaliks ja kas tegu on nukulavastusega?

Tegemist on põneva ja omapärase lavastusega, kus laval nii nukud kui näitlejad. Tõepoolest, see Buratino lugu on hoopis teistsugune kui Tolstoi raamatust teada. Siit ka lavastuse pealkiri „Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused”.  Lavastus on sündinud etüüdide põhjal ja publikuni jõuab lavastaja Ibragimovi visioon Buratino lugudest. Eripäraseks teeb lavastuse ka põnev ja rahvusvaheline lavastusmeeskond. Buratino lugude uue versiooni on lavale seadnud Jevgeni Ibragimov, kunstnik on Lucia Škandíková Tšehhist ja valguskunstnik Laurent Maljean Prantsusmaalt. Mis eriti põnev – lavastus tõotab anda lastelaulude varamusse rea uhiuusi lustakaid laule, seda lastelaulusõnade autorina debüteerijate Jaan Pehki ja helilooja Jaak Sooääre sulest. Tõlkija ja konsultandina on lavastuse valmimise juures nukuteatri kauaaegne peanäitejuht Rein Agur.

14. septembril suures saalis esietenduva lavastuse peakangelase Buratino osas on Taavi Tõnisson ja Malviinana teeb nukulavastuse debüüdi Kaire Vilgats. Teiste osatäitjatena teeb kaasa peaaegu kogu trupp.

 

Novembris hakkate mängima Rävala puiestee saalis Andres Dvinjaninovi lavastust „Kaksteist kuud”. Jälle uus mängukoht. Miks see valik? Kas nukuteatri maja jääb oma lavastustele ja publikule kitsaks?

Kuivõrd teatri kõrvalmajja Nunne 8 on järgmise aasta lõpuks valmimas suursugune Nukukunsti keskus (ehk NuKuKe), ei saa ehitustööde tõttu kuni järgmise aasta sügiseni õuesaali etenduste andmiseks kasutada. Nii et kui eelmisel talvel mängisime katusega kaetud ja soojustatud õuesaalis „Bullerby jõule”, siis sel aastal otsisime mängukohta väljaspool maja. Ja otsustasime „Kaksteist kuud” vaatajateni tuua Rävala puiestee saalis.

Meie teatril on tulemas hoogne jõuluaeg, kokku mängime kolme jõululavastust.

Jevgeni Ibragimovi lavastajakäe all jõuab jõuluks lavale muusikalistel nukusketšidel põhinev „Jõulusalmi asemel”, mida mängitakse suures saalis.

Lisaks mängime Köismäe tornis eelmiselgi jõuluajal publikut köitnud Are Uderi kammerlikku mono-nukulavastust „Härjapõlvlane”.

 

Septembris (nukuteatris)  ja oktoobris (Tartu Sadamateatris) on välja kuulutatud mustkunstilavastus „Tabalukk”. Kas see on nukuteatri projekt või ühistöö?

„Tabalukuga” pole nuku- ja noorsooteater paraku üldse seotud, rendime neile vaid mängupaika…

 

Kuidas läks kontsertlavastusel „Suvesuhe” – publikut jagus? Ja kas teatril on kavas järgmiseks suveks ka mõni suve(muusikali?)lavastus?

Üle-eestilise ringreisi võtsime sellega ette seetõttu –  nagu juba eespool mainitud –, et sisehoovi saalis nukukunsti keskuse ehitustööde tõttu etendusi anda ei saa.

Et publiku soovile vastu tulla ja ka suvel mängida, otsustasime sel aastal üle-Eestilise ringreisi kasuks ja seda kogupere-kontsertlavastusega „Muusikalihitid. Suvesuhe 2008”. Kokku anti etendusi kuuel laululaval üle Eesti. Kuna „Suvesuhte” võttis publik hästi vastu (u 15 500 külastajat) ja teatri õuesaalis on sügiseni 2009 ehitustööd, oleme otsustanud ka järgmisel aastal suvise koguperelavastusega ringreisi ette võtta. Millise täpsemalt, see on selgumisel.

 

Mida uut pakub algaval hooajal teater veel, lisaks seni välja kuulutatud uuslavastustele?

Algav hooaeg toob repertuaari publiku ja ka trupi poolt ammu oodatud suure ja mängulise muinasjutulavastuse algklassi lastele, milleks on vendade Grimmide „Vahva rätsep” Vahur Kelleri lavastuses. Esietendus on plaanitud tähistama nukuteatri sünnipäeva ja ülemaailmset nukuteatrite päeva 22. märtsil.

Lisaks toob kevadhooaeg lisa nukuteatri raudvara Helle Laasi väikelaste sirmilavastustele. Tõelised pisikese publiku magnetid, mida tullakse vaatama isegi mitmendat korda – vahvad rongisõidulood „Tsuhh, tsuhh, tsuhh…” ja „Metsakülad”, saavad kevadel oma järje.

Lisaks jõuab kevadel lavale kolm lavastust Jevgeni Ibragimovilt. Esiteks Václav Haveli „Audients” draamalavastusena vanemale publikule. See valmib koostöös Tšehhi Eesti suursaatkonnaga ja on suunatud Euroopa päeva tähistamisele 8. mail (Tšehhi on eesistujamaa). Teiseks tšehhi muinasjutu motiividel kammerlik marionettnukulavastus lastele. Ja kolmandaks eesti rahvajuttude aineline nukulavastus lastele, milles teeb nukukunstniku debüüdi Tauno Kangro.

Teatri muusikalise juhi Kaire Vilgatsi initsiatiivil hakatakse õhtuti korraldama suures saalis eri žanrites muusikalisi etteasteid, mis on mõeldud eelkõige noorsooteatri publikule.

Viimastel hooaegadel oleme muutunud palju rahvusvahelisemaks, teeme aina rohkem koostööd ja kaasame oma meeskonda spetsialiste välismaalt, seda siinsete nukukunsti tippspetsialistide puudumise tõttu. Rahvusvahelisust näitab kas või lavastuse „Jussikese seitse sõpra” sellesuvine reis Jaapanisse, kus andsime kõik etendused jaapani keeles. Jaapanikeelset „Jussikese seitset sõpra” on kõigil võimalus meie suures saalis vaadata 3. novembril, kui tähistame jaapani kultuuri päeva.

Lisaks alustame juba sel hooajal nukukunsti keskuse trükiste väljaandmist, millega soovime täita nukukunstialase teoreetilise kirjanduse tühimikku Eestis. Sarja esimeseks trükiseks on Rein Aguri teoreetiline käsitlus nuku liikumise tunnetamisest. Loodame, et need nukukunstialased trükised jõuavad ka kriitikuteni, et ei peaks piinlikkusega lugema, et „Mängurid” oli marionettlavastus või „kuivõrd näitlejad on „Mängurites” nähtamatud, siis nende rollist eriti rääkida ei saa”. Mainin siinkohal, et meie Noorsooteatri esimene marionettnukulavastus esietendub alles selle hooaja kevadel.

Mida pakub teie teatri nimekombinatsioonis noorsooteater?

Möödunud hooaeg oli nii nuku- kui noorsooteatri poolele ülimalt tähtis ja eriline: lavale jõudis kaks nukutehniliselt keerukat nukulavastust, mis sidusid mõtteliselt nukuteatri ja noortele täiskasvanutele suunatud teatriga. Lavale jõudsid Jevgeni Ibragimovi lavastatud Gogoli „Mängurid” ja Schmitti „Oskar ja Roosa Mamma”. Viimaks täitsime lünga, mis oli Eesti teatrimaastikul haigutanud juba pikka aega. Astusime tähtsa sammu tõestamaks Eesti publikule, et nukukunst ei ole vaid väikelastele, vaid ülimalt peen ja palju pakkuv teatrižanr ka noorele ja täiskasvanud publikule.

Oleme rõõmsad, sest näib, et noored ja täiskasvanud on tõesti neile mõeldud lavastused üles leidnud – nii „Mängurite”, „Väga lihtsa loo” kui „Oskari ja Roosa Mamma” etenduste vastu on vägagi suur publikuhuvi.

Aasta-aastalt kasvab teatri juures noortestuudio roll. Stuudiolaste eelmiste hooaegade lavastused, eelkõige  „Karaoke” ja „Küüni täitmine”, on paelunud nii kriitikuid kui publikut ning võetud nuku- ja noorsooteatri repertuaari täieõiguslikeks lavastusteks. Stuudio on kasvatanud endale päris oma (noore) publiku, kes läbi stuudiolavastuste on leidnud tee ka noortele suunatud nukulavastuste juurde.

Lisaks peame oluliseks usaldust, mille oleme saavutanud tuhandete teismeliste seas, kes on käinud vaatamas noortemuusikale ja kes ootavad meilt ärksalt lisa. Plaanis on loodud noortemuusikali traditsiooni jätkata. Sealjuures peame oluliseks noorele publikule pakkuda just eesti heliloojate ja tekstiautorite loomingut.

Aina kasvab ja kogub populaarsust „Tallinn Treffi” raames toimuv noort teatri-, tantsu-, muusika- ja kunstirahvast koondav festival „Noor vaim”, kus igal aastal osaleb ligi 500 noort.

 

Kas algaval hooajal on ka muutusi teatri koosseisus?

Käesolevast sügisest on teatri pealavastaja ametikohal Jevgeni Ibragimov, ülemaailmselt tunnustatud nukulavastaja, kelle tulekuga on teater saanud lausa uue näo. Ibragimovi üks seniseid suuremaid töövõite on kevadel Serbias rahvusvahelisel Subotica teatrifestivalil võidetud grand prix lavastusega „Mängurid”.

Lisaks jätkavad trupis nukunäitlejatena Jevgeni Ibragimoviga koos tulnud neli nukunäitlejat: kolm neist on lõpetanud Peterburi teatriakadeemia ja üks Praha kaunite kunstide akadeemia nukunäitleja eriala. Päris uue näitlejana on alates sellest hooajast laval lavakunstikooli XXIII lennu lõpetanud Agnes Aaliste.

Alanud hooajal on liitumas meiega ka valguskunstnik Laurent Maljean Prantsusmaalt, kes jagab oma kogemusi nukulavastuste valguskujunduse alal.

Järgmisel suvel kaasame lavastustesse ka Turu kunstiakadeemias õppivaid noori eesti tudengeid, kellest juba paari aasta pärast saavad esimesed professionaalsed nukunäitlejad eesti teatri ajaloos.

 

Kuidas mõjutab nn säästueelarvepoliitika teie teatri tegemisi?

Järgmisel sügisel avatav NuKuKe toob meile, vastupidiselt mõnel pool käivate koondamistega, kaasa hoopis töökohtade lisandumise.

Riigi toetus meie teatri eelarves on vähem kui 50 protsenti. Kuna osaleme mitmes Euroopa Liidu ühisprojektis, siis loodame üle elada ka need ajad, kui peame püksirihma pingutama.

Me usaldame oma publikut ja loodame, et nemad usaldavad meid. Sest tähtis on mitte unustada, mille nimel ja kellele me teatrikunsti teeme.

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht