20 aastat keeleseadust

Aili Künstler

                                      Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa. Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab endiselt rahvastevahelise suhtlemise keel, küll mitte seesama, millest toona juttu oli. Uut keeleseadust on endiselt vaja keele kaitseks võõraste, aga nüüd ka omade eest.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kõrghariduse õppekeele küsimusest on kujunemas lahing, mis mõneski rahvusriigis on juba kaotatud, kuid mida eesti keel riigikeelena kaotada ei tohiks, kui Eesti riik ja põhiseadus rahvale veel vähegi korda läheb. Uue keeleseaduse töörühma üksmeelne arvamus on, et keelepoliitikat tuleks riiklikult tähtsa küsimusena arutada riigikogus nagu välispoliitikatki. Ja mitte ainult seal, uue keeleseaduse valmimas eelnõu tuleb läbi arutada võimalikult paljude huvigruppidega.

Kui ägedat rahvastevahelise suhtlemise keele vastast võitlust tuli pidada ja eriarvamuste kokkujooksu taltsutada 20 aastat tagasi, meenutab selles Sirbi numbris Elsa Pajumaa, kes ajas keeleseaduse asja nii tollase Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi töörühmas Eesti NSV ülemnõukogule saadetud rahva kirju lugedes kui ka peamiselt venekeelsetes töökollektiivides selgitusi andes. Tema võitlusvaim pole kadunud. Ka praegune rahvastevahelise suhtlemise keele pealetung nõuab tõsist sekkumist, mida Elsa Pajumaa Tallinna Teadlaste Maja asutajaliikme, Emakeele Seltsi liikme ja aktiivse kodanikuna kindlasti tegemata ei jäta. Praeguse globaliseerumise ja ingliskeelestumise juures ei teeks paha tunnistada enesestmõistetavuste kiiret aegumist.

Meenutuseks väljavõte 20. IX 1989 NLKP Keskkomitee rahvussuhete pleenumi partei rahvuspoliitika platvormist: „Ajalooliselt on kujunenud nii, et rahvustevahelise suhtlemise keeleks meie maal on saanud vene keel. Seepärast on igati otstarbekohane luua soodsad tingimused, et arendada rahvuslik-vene ja vene-rahvuslikku keelesuhtlemist. Nõukogude Liidu kõigi rahvaste huvidele vastaks vene keele seadusandlik kinnitamine üldriiklikuks keeleks, mida kasutatakse kogu riigi territooriumil ning mis funktsioneerib võrdõiguslikul alusel koos vabariikide riigikeelega”. Eestis 18. I 1989 vastu võetud keeleseadusega just seda käsitlust ennetatigi. Olukorrad ja võidud ei tule iseenesest ega niikuinii, vaid on alati kellegi huvide vormistus.

Tänase Eesti Rakenduslingvistika Ühingu keeleseaduse 20. aastapäevale pühendatud konverentsi „Keelepoliitika ja kultuurimuutused” kohta loe teisigi lugusid. 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht