Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit

Pöördeline üleskutse hakata keele ühtlustamiseks seda keeleliselt toimetama tehti ajalehtedele 1929. aasta 29. novembril.

HELIKA MÄEKIVI

Eesti keelest sai riigikeel 1919. aastal. Aasta pärast asutati Emakeele Selts, kes võttis eesti keele õpetamise, oskuskeele arendamise, nimede eestistamise, murrete ja sugulaskeelte uurimise ning palju muu kõrval endale ülesandeks ka kirjakeele ühtlustamise ja keelekorralduse eest hoolitsemise. 1929. aasta 29. novembril peeti Emakeele Seltsis koosolek, kus esitati ajalehtedele pöördeline üleskutse hakata keele ühtlustamiseks seda keeleliselt toimetama (toona nimetati seda keeleliseks eelkorrektuuriks). Ehkki keeletoimetustööd oli mingil kujul kindlasti tehtud ka enne Emakeele Seltsi üleskutset, peetakse seda päeva keeletoimetaja ameti sünnipäevaks.1 Seega saab keeletoimetaja elukutse täna 90aastaseks.

Kui astuda ajajoone teise otsa ja heita pilk tagasi lähikümnendeile, märkab nii mõndagi murrangulist muutust. 2000. aastate algupoolel alustati nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis keeletoimetajate õpetamist magistriastmes. Selle järele oli suur vajadus, sest veebiajastu saabumisega jõudis avalikkuse ette üha enam igamehetekste, mis ei olnud kõik sugugi keeleliselt toimetatud. Samal ajal levisid toortõlked, leige suhtumine emakeelde ja võõraste väljenditega eputamine. Ei teagi, kas põhjuseks olid need ilmingud või miski muu, igal juhul tuli muidu eraldi nokitsevatel keeletoimetajatel tasapisi tahtmine rohkem kokku hoida – ja 2012. aasta juulis asutati Eesti Keeletoimetajate Liit.

Täiesti tühjalt kohalt alustanud kutseühendus on jõudnud seitsme aastaga nii mõndagi ära teha. Kui algul keskenduti liidu ülesehitamisele ja liikmeskonna suurendamisele, siis üsna pea pöörati pilk ka väljapoole. Liidus korraldatav on üha mahukam ja nähtavam – paljuski tänu haridus- ja teadusministeeriumile, kes on meie tegevust toetanud 2015. aastast saadik. Eriti sündmusrikas on olnud tänavune eesti keele aasta, mil liidus otsustati veelgi enam esile astuda ja oma ametit ühiskonnale tutvustada.

Ühiskondlik mõõde

Aasta vahetumisel olid parajasti käimas Vikipeedia artiklite keeletoimetamistalgud, mille käigus korrastas 17 keeletoimetajat 474 keeletoimetamist vajanud artiklit. Peale iga-aastase talgutoimetamise on liidul käsil tuhandest keeletoimetatud vikiartiklist koosneva ühiskingituse tegemine Eesti Vabariigile. Veebruari töötoas andsid asjatundjad ka sellekohast õpetust.

Eesti esimesele viiele kutselisele keeletoimetajale anti kutsetunnistus üle 2019. aasta 11. oktoobril. Margit Ross, Riina Reinsalu, Airi Männik, Külli Pärtel ja Kristel Ress koos Johannes Voldemar Veskiga.

Helika Mäekivi

Kuna haridus- ja teadusministeerium oli just veebruari kuulutanud keeletoimetamise ja selge keele kuuks, korraldas liit veel kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla“, et näidata avalikkusele, mis tööd keeletoimetaja teeb, aga pakkuda ühtlasi organisatsioonidele tekstide lihvimisel abi. Kampaanias osales 18 keeletoimetajat, kes tegid tasuta korda kuni viieleheküljelise teksti ja andsid tund aega keelenõu. Tellijana osales kampaanias 32 asutust ja ettevõtet ning tagasisideküsitluse järgi jäi 97% kutsujatest koostööga rahule. Seetõttu võtsime ette ka korduskampaania, mis kestab just praegu, viimaseid novembripäevi. Nõustamishuviliste kohad said seekord täis juba paar päeva pärast kampaania väljakuulutamist.

Igal aastal korraldab liit vähemalt kaks toimetajaseminari, kus võivad peale liikmete osaleda muudki huvilised. Käsitletakse nii praktilisi keeleküsimusi kui ka üldisemaid erialaseid teemasid. Sel aastal oli esimesel korral juttu keeletoimetamise minevikust, olevikust ja tulevikust, teisel käsitleti õiguskeele toimetamist. Kuna viimased seminarid olid nii rõõmustavalt rahvarohked, on tunne, et auditooriumid hakkavad väikseks jääma.

Talgute, kampaaniate ja seminaride kõrval osaleb liit muudeski heakeelsuse eest seisvates ettevõtmistes. Keeletoimetajad on esindatud selge sõnumi töörühmas, kes annab igal aastal välja selge sõnumi auhinna, osalevad Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna väljaandmisel koos Eesti Kirjanike Liiduga, samuti kõrgkooliõpikute juhtkomitees. Igal aastal esitab liit vähemalt ühe keeleteo auhinna kandidaadi. Viimati sai pärjatud muu hulgas liidu esitatud „ÕS 2018“.

Üha sagedamini pöörduvad liidu poole inimesed, kes vajavad keeletoimetusteenust. Need pakkumised vahendame oma liikmetele, keda on praegu 145 (novembri seisuga oleme andnud tänavu tööd üle poolesaja korra). Kahe aasta eest selgitasime välja keeletoimetaja keskmise töökoormuse ja -tasu. Uuringul põhineva soovitusliku koormuse ja hinna panime kirja oma kodulehele,2 et nii tööandjad kui ka algajad toimetajad oleksid miinimumiga kursis. Paar korda on tulnud liikmeid uuringutulemustega vastuollu minevate tööandjate eest ka kaitsta.

Esimene kutseeksam

Sisutihedal eesti keele aastal on liidule tähtsündmus siiski esimene kutseeksam. Juba liidu asutamisel seati eesmärgiks keeletoimetaja ameti kahepoolne kaitse. Ühest küljest tuleb kaitsta keeletoimetajaid tööandjate eest, kes ei hinda toimetustööd vääriliselt ning peavad seda madalapalgaliseks koma- ja kriipsu-paranduseks. Teisest küljest tahtsime hoida tööandjat pealiskaudse või hoopis liiale mineva keeletoimetaja eest, kes võib rikkuda nii teksti kui ka meie elukutse maine. Üks võimalus kahetist kaitset pakkuda on anda keeletoimetaja tööle kvaliteedigarantii. Selleks sobib kutseeksam.

Esimese sammuna valmiski 2014. aastal keeletoimetaja eetikakoodeks, kuhu said kirja meie töö lähtekohad ja põhimõtted. Seejärel hakati ette valmistama kutsedokumente. Mitu aastat kestnud koostöös kutsekojaga jõuti 2016. aastal tähtsasse vaheetappi, kui koda kinnitas keeletoimetaja kutsestandardi, ja lõpusirgele 2018. aastal, mil valmisid kutse andmise kord ja hindamisstandard ning kutsekoda andis keeletoimetajate liidule kutse andja õigused. Seejärel töötati välja eksamikomplekt, tehti kaks proovieksamit ja 18. juulil kell 11 algas Tallinna ülikoolis esimene keeletoimetajate kutseeksam. Esimesed kutsetunnistused anti viiele väga heale keeletoimetajale üle liidu sügisseminaril.

Uus asi tahab harjumist. Praegu veel kaheldakse, kas kutsetunnistus muudab midagi keeletoimetaja elus, eriti kui suurem osa häid keeletoimetajaid ei ole veel kutselised. Arvan, et muudab, tasapisi kindlasti. Esiteks leiab toimetustöö kvaliteet eksamil kinnitust ja tööandja saab kutsetunnistusega töötajat usaldada. Teiseks võib kutseline keeletoimetaja küsida oma töö eest kõrgemat palka, sest tema tase on garanteeritult kõrge. Kutselisus hakkab näitama mainet. Liidu plaan on jõuda lähitulevikus selleni, et nii avaliku kui ka erasektori asutused võtaksid tööle üksnes kutselise keeletoimetaja, nagu meil ühiskonnas eelistatakse kutselisi maaklereid, giide või elektrikuid. Muutus tuleb: keeletoimetajate liit on saanud juba kaks tööpakkumist just kutselisele keeletoimetajale. On üsna kindel, et selliseid on tulevikus oodata üha rohkem.

Keeletoimetaja ameti 90. tähtpäev on väärikas verstapost. Kaheksandat aastat käiv keeletoimetajate liit on veel nooruke, aga loodab ühiskonnas tasapisi oma mõju tugevdada. Liidust on saanud haridus- ja teadusministeeriumi strateegiline partner, kutse andja, aktiivne keeleürituste korraldaja ning tööpakkumiste vahendaja. Jätkame asja- ja stiilikohase selge eesti keele eest seismist koos üha suureneva liikmeskonnaga.

Helika Mäekivi on Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

1 Vt Raimo Raag, Talurahva keelest riigikeeleks. Atlex, 2008, lk 191; Karl Pajusalu, Eesti keele sada aastat. Post Factum, 2019, lk 51.

2 http://www.keeletoimetajateliit.ee/toopakkujale/.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht