Keelenõukogu soovitused

Birute Klaas-Lang

Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Teadusagentuur Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Wikimedia Eesti Eesti keelenõukogu arutas 29. IV 2013 oma avalikul seminaril keelekorralduse, sh terminoloogia ja nimekorralduse küsimusi. Arutelu tulemusena esitab keelenõukogu järgmised soovitused: 1) Keelenõukogu on seisukohal, et heatasemelise keelekasutuse tagatiseks on keelehoolet väärtustav kasutajaskond. Selle saavutamiseks on vaja, et õigekeelsusallikad ja keelenõu oleksid kõigile kasutajaile lihtsalt kättesaadavad ja et neid allikaid kasutataks aktiivselt. Arvestades infotehnoloogia järjest kasvavat mõju, tuleks otsustavalt suurendada sõnaraamatute, keelekäsiraamatute ja keelenõu kättesaadavust interneti vahendusel. Selleks tuleb jätkuvalt toetada loomisel olevat e-keelenõu keskkonda, mis ühendaks paljusid sõnaraamatuid, sh õigekeelsus- ja seletussõnaraamatut, ja keelenõu allikaid ning millele oleks kerge ligipääs niihästi veebiotsingu kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Keskkonda tuleks meedia vahendusel tutvustada.

2) Keelenõukogu on seisukohal, et koolil on keskne roll noore põlvkonna keeleharjumuste ja kirjakeele väärtustamise kujundamisel. Need eesmärgid on väljendatud niihästi riiklike õppekavade üldosades kui ka eesti keele ainekavades. Keelenõukogu leiab, et nende eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes emakeeleõpetaja pingutustega, vaja oleks toetada ja arendada kõigi õpetajate kirjakeeleoskust ja -teadlikkust. Seetõttu soovitab keelenõukogu korraldada ulatuslikku täiendkoolitust kõigi aineõpetajate kirjakeeleoskuse ja keeleteadlikkuse tõstmiseks.

3) Keelenõukogu soovitab analüüsida keeleseaduse § 16 lg 3 sätestatud eestikeelse teabe esitamise nõude täitmist ning täpsustada eestikeelse teabe suuruse ja vaadeldavuse nõudeid võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduva olulise teabe eesti keeles esitamisel.

Eesmärk on muuta keeleseadust selliselt, et avalikus ruumis eksponeeritavate võõrkeelsete kaubamärkide ja ärinimede informatsioonilise osa tõlge eesti keelde ei oleks halvemini vaadeldav kui võõrkeelne teave.

4) Keelenõukogu leiab, et jätkuv järjekindel terminoloogiaarendus on kirjakeele arengule väga oluline. Kuigi paljudes valdkondades tegutsevad terminoloogiakomisjonid edukalt, on liiga palju selliseid valdkondi, mille kasutajad ei ole huvi terminoloogia arendamise vastu väljendanud. Keelenõukogu arvates oleks vaja suurendada avalikkuse tähelepanu ja toetust sellele tööle ning pakkuda lihtsaid ja kättesaadavaid vahendeid terminitööks. Üks võimalus on terminoloogiaarendus siduda vabatahtliku tööga üldkättesaadavate Vikipeedia-laadsete veebikeskkondade arendamisel.

16. V 2013

Professor Birute Klaas-Lang,

Eesti keelenõukogu esimees

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht