Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad

MADLI VITISMANN

FOTO Madli Vitismann

Kiirkatamaraan „Merilin“ alustab reisi Patareisadamast.

Veel üsna hiljaaegu võis ajalehtedest lugeda kiirlaevalainetest, mis pidid purjelaudureid rõõmustama ja väikelaevnikke hirmutama. Võiks arvata, et ime küll, sest juba kaheksa aastat pole Eestis ühtki kiirparvlaeva, mis tekitavad oma kerekuju tõttu äkilisemaid või natuke nõrgemaid kiirlaevalaineid. Kuigi kiirlaevabuum on ammu läbi, on kiirlaevalained siiski alles. Näitamaks, millal on üsna harilike sõnade puhul tegu merendusterminitega, on need siin esitatud läbivalt kursiivis.1

Torm või ahtrilaine

Jutt kahjulikest kiirlaevalainetest läks lahti sügisel 2000, kui Eesti ja Soome laevafirmade konkurentsis sai oluliseks, et Helsingi saarestikus olid laevadel kiirusepiirangud, Tallinna lahes aga mitte. Samasse aega langes ka ühe suvilaomaniku kaebus, et laevad viivad ta suvila Aegna läänerannalt merre. Tallinna linnavalitsuse palvel Aegna rannaga tutvunud geoloog Kaarel Orviku selgitas tollal, et laevade ahtrilaine mõju on väga lühiajaline, võrreldes sügistormidega, mille tõsisest mõjust rannale on põhjust rääkida. Kui suvilaomanik jätnuks lainet summutavad rannakivid oma kohale ega oleks püüdnud liivaplaaži teha, ei oleks ka lained pääsenud ta suvila vundamenti õõnestama.

Ajakirjanike vaatlus samal sügisel2 andis tulemuseks kiirlaevade pingerea nende ahtrilaine tugevuse järgi. Kõige tugevamat järellainetust oli Aegna rannal tunda pärast kõige suurema katamaraani möödumist – ilmselt oli süüdi kiirparvlaeva kandiline kerekuju. Üldse ei teki ahtrilainet tiibureil, mille kere on sõidu ajal merepinnast kõrgemal.

Kiirlaev või kiire laev

Eestis algas rahvusvaheline kiirlaevaliiklus Helta tiiburitega „Sinilind“ ja „Luik“ juunis 1990. Kümme aastat tagasi, 2006. aastal, sõitis Tallinna-Helsingi liinil tippajal kuus laevakompaniid kokku 14 laevaga, mis pakkusid 39 väljumist päevas kummastki sadamast. Tallinna sadamates oli reisijate arv tol aastal seitse miljonit. Nelja tavaparvlaeva kõrval sõitis suviti sel liinil kümme kiirlaeva. Neist kümnest kaheksa olid kiirparvlaevad, s.t autotekiga kiirreisilaevad, neist kaheksast omakorda neli kaksikkerega ehk katamaraanid.

Kiirlaevad on laevad, mida hõlmab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1994. aastal kehtima hakanud kiirlaevakoodeks (International Code of Safety for High-Speed Craft).3 Eestis mahuvad selle mõiste alla üldjuhul reisilaevad, mis sõidavad kiirusega 35–40 sõlme, ent koodeksis on määratlemisel lähtutud veeväljasurvest: mida suurem see on, seda suurem peaks olema ka kiirus. Nii on selle valemi järgi kiirlaev ka üsna väike parvlaev „Runö“ oma 25-sõlmelise maksimumkiirusega. Eesti lipu all on peale „Runö“ veel kaks kiirreisilaeva, Lindaliini katamaraanid „Merilin“ ja „Karolin“, mille kiirus on 37 sõlme.

Kiirlaevaliiklus kukkus kokku sügisel 2008. Kaks ligi kümme aastat Tallinna-Helsingi liinil tegutsenud välismaist reederit lõpetasid oktoobris 2008 liiniliikluse päevapealt, jättes reisijad kaile. Põhjus oli selge: nende kiirparvlaevadel poleks jätkunud konkurentsivõimet hiljuti liinile toodud kiirete parvlaevade kõrval, mis sõitsid mõnevõrra aeglasemalt, aga see-eest aasta ringi iga ilmaga. Ka Tallink loobus oma neljast kiirparvlaevast, sest need polnud enam otstarbekad.

Aprillis 2007 oli Tallink toonud Tallinna-Helsingi liinile „Stari“. See laev esindas siinmail uudset laevatüüpi, mille vajalikkusest oli juba ammu räägitud: sõidab aasta ringi, ei karda lainetust ega jääd ja viib reisijad küllalt kiiresti Helsingisse. „Stari“ liiniletulek tõi kaasa vajaduse seda laevatüüpi kuidagi nimetada. Tavaparvlaevad sõidavad kiirusega 20–22 sõlme, „Star“ ning aasta hiljem liinile tulnud „Viking XPRS“ ja „Superstar“ olid kiirusega 25–27 sõlme. Kiirlaevad need ei olnud, harjumuspärased parvlaevad samuti mitte. Nii tuli käibele termin kiire parvlaev, et eristada jääklassiga ja võimsamate peamasinatega suuri tavalistest kiiremaid parvlaevu. Praegu väljub Tallinna-Helsingi liinil Vanasadamast kolme reederi neli kiiret parvlaeva ja viies – Tallinki „Mega­star“ – saab valmis järgmisel aastal. See, et vähem suuri laevu on kasulikum kui palju väiksemaid, ilmneb sellestki, et mullu külastas Tallinna sadamaid juba kümme miljonit reisijat.

Termin kiire parvlaev ei ole väljaspool merendusvaldkonda kuigi vajalik, sest selle kiirus ei erine muude parvlaevade omast kuigi palju, aga meeles tuleb pidada, et need pole kiirlaevad.

Mõrvar või mõrtsukas

Mais 2010 arutas merekeele nõukoda Eesti Ekspressi artiklit „Kiirlaevad tekitavad tapvaid laineid”, kus sellist lainet oli nimetatud „mõrvarlaineks“. Artiklis oli juttu sellest, et ohtlikke laineid tekitavad Tallinna lahel Helsingi liinil sõitvad „kiirlaevad“, ohustades Aegna saare kai ääres seisvaid väikelaevu, uhuvad laostavalt randu ja olevat ohtlikud isegi seal suplevatele väikelastele.

2010. aastal enam teravat lainet tekitavaid kiirparvlaevu Eesti vetes polnud, kuid „mõrvarlainetega“ merekeele nõukoda ei nõustunud. Selle nimel, et laevade ahtrilained ei läheks segi loodusnähtusega, mõrtsuklainetega (killer waves) – need on üle 20 meetri kõrged lained, mis esinevad loodusnähtuste koosmõjul nt Aafrika kagurannikul –, tegi merekeele nõukoda kompromissi, nimetades laevade tekitatud lained siiski kiirlaevalaineteks, kuigi siinsetes vetes ei tekita neid enam kiirlaevad.

Laine või laevajuht

Kiirlaevalaineid sobib illustreerima pildike Aegna rannast, kus soojal suvepäeval randus supelrannas valge mootorjaht ja kogu seltskond hüppas vette. Kuna nad ei pööranud tähelepanu sealsamas lähedal Soome poole sõitvale kiirele parvlaevale, siis saidki rannas päevitajad näha ootuspärast vaatepilti. Ei võtnud palju aega, kui jaht loksus rannast lahti ja ujuma läinud seltskond kiljudes oma laeva poole tormas. Ilmselt polnud süüdi kiirlaevalained, vaid pigem väikelaevajuht, kes eksis hea meretava vastu (lubas kõigil laevalt lahkuda ja lahkus ka ise), jätmata randa kinnitamata laevale vahti.

Millal aga ei tohi väikelaevajuht juhtida väikest laeva, selgitan järgmisel kirjutamiskorral.

1 Autor eelistab laevanimede puhul kasutada alati jutumärke – toim. Vt Madli Vitismann, Suur Tõll on pikem kui laev. – Keele Infoleht 2. X 2015.

2 Vahtu vaatamas. – Meremees 2000, nr 8.

3 Põhjalikuma selgituse leiab Mereviki artiklist „Kiirlaev“.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht