Koroonaaja „kõrge“-pandeemia

On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandusinimene ning ka I klassi laps – vaatasin õppekavast järele.

AIRI KAPANEN

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

„Vaata-vaata! Seal kõrgel traadi otsas istub kõrge arv linde!“ – „Kas tahtsid öelda, et neid on palju, suur hulk?“ – „Nojah noh!“ Kuigi linnud võivad istuda kõrgel ja lennata kõrgele, ei ole loogiline öelda, et nende arv on kõrge. Koroonapandeemia ajal on sõna „kõrge“ olnud küll eriti kõrge lennuga.

Paljudes lausetes, kus tähenduse poolest võiks leida sõnad „suur“, „palju“, „suur hulk“, „suur arv“, laiutab sõna „kõrge“. Veel pole kuulda, et sõber kutsuks külla lausega „Tule kindlasti, igaüks toob midagi kaasa ja kindlasti on nii kõrge arv kooke, et jätkub kõigile“. Ometi võib ajalehtedest lugeda ja uudistest kuulda, et nakatunute arv on kõrge, vaktsineeritute arv madal, vahepeal öeldakse, et nakatunute/vaktsineeritute arv tõuseb. Pärast uute piirangute kehtestamist kinokülastatavus langes ja see on praegu madal. Kahjuks võib isegi „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõust lugeda, et „Eesti on kõrge lugemisharjumusega ja kirjandust väärtustav ühiskond“. High five!

Kriisi leevendamiseks võetakse meetmeid, eriti veel siis, kui risk on kõrge, s.t ikka suur. Ka „kõrge“-kriisi saab leevendada, muidu võib ehk ka motost „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!“ saada varesekraaksatus „Kõrgemale, kõrgemale, kõrgemale!“. Just nüüd on õige aeg meenutada põhilist. On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandus­inimene ning ka I klassi laps: vaatasin õppekavast järele.

Keeleõpetuse hea lastetuba

Hulk määrakse loendamise teel, nii on meid õpetatud ja õpetame ka oma lastele. See saab neile ruttu selgeks, sest kaksteist kommi on kindla peale parem kui kolm – need, kes on kunagi mardi- või kadrisanti jooksnud, teavad. Pärast sanditamist kallati saak keset põrandat: kommihunnik sai kõrge, keset põrandat oli kohe kõrge kuhi, ja igaüks sai sealt oma hulga, kindla arvu komme. Mitte kõrge arvu, vaid päris palju komme, mõnikord isegi kolmkümmend! Hulga elemente saab loendada.

Kolmemõõtmelise ruumi määratlevad pikkus, laius ja kõrgus ning seesugune ruum on keerukaim, mida inimene tajub. Igapäevaelus sellest piisab. Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõiste on ammu kokku lepitud, sõlmitud vastastikuse arusaamise pakt. Kui kasutada nende mõistete sõnalisi tähistajaid, ei ole enne vaja hakata täpsustama, et kui mina kirjutan „kõrgus“, kuidas teine sellest aru saab. Kui teine ütleb, mida kõrgus tema meelest tähendab, pole mõttekas vastata, et „minu jaoks ei tähenda, ja kui sinu jaoks tähendab, siis see ei loe, sest sina ei kvalifitseeru tähenduste ütlejana“.1 Ei panda siin „paika vaidlejate jõuvahekordi“ (samas), sest kummalgi pole oma tõde: hulk jääb ikka hulgaks ning selle suurus märgitakse arvuga. Arv on kas suur või väike. Kõrgus aga tähistab midagi, mis ulatub ümbrusest tugevasti ülespoole, on EKSSi järgi „pikkus alt, alustasandist üles, pikkus püstsuunas“.

Sõnavara immuunsüsteem logiseb

Koroonaviiruse levikust alates on olnud kuulda-lugeda, et viirusega nakatunute number/arv on tõusnud – number ehk arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk, on siin omakorda kohatu , Hoia rakenduse allalaadimise hulk samuti, haigla­patsientide arv on kõrge ja meditsiiniõdede koormused kõrged. Märtsis oli inimeste soov end vaktsineerida kõrge. Juulis sooviti vaktsineerimise tempot tõsta ja samal ajal oli huvi apteekides vaktsineerimise vastu kõrge. Valitsuse pressikonverentsil on olnud kuulda, et vaktsineerimine on tõusnud. Mil viisil on see võimalik, ei oska ette kujutada. Vaktsineeritute haigestumine püsib stabiilselt madal. Igal juhul hakkab riik toetama kõrge vaktsineeritusega vastutustundlikke hooldekodusid. Vaktsineerimise tempo püsivat kõrge, see olla isegi tõusnud, ent kahtlejategi osakaal püsib endiselt kõrge, sest elanike ohutunne on järsult langenud. Ja kõrget arvu näib saavat teha isegi kõrgemaks: COVIDi nakatumiste koguarvu määramine on keeruline asümptomaatiliste nakatunute kõrge arvu tõttu, mis on veelgi kõrgem, kui võtta arvesse leebete sümptomitega inimesed, kes ei suvatse lasta ennast koroonaviiruse suhtes testida. 2

Ka „kõrge“-kriisi saab leevendada, muidu võib ehk ka motost „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!“ saada kraaksatus „Kõrgemale, kõrgemale, kõrgemale!“.

Piia Ruber

Ehitus- ja aianduspoodide käibed on tänu piirangutele tugevalt langenud. – Vahest sooviti öelda, et piirangute tõttu on ehitus- ja aianduspoodide käive väga palju vähenenud / ostetakse neist poodidest palju vähem kaupa kui seni.

Veel näiteid. Külamaastikku on aidanud elus hoida suvilatraditsioon, aga selle lai levik on kohati seotud meie linnastumise madala vanusega. – Autor on teinud teadliku valiku (kas ikka on?) ja kirjutanud „linnastumise madal vanus“. Mida ta sellega on mõtelnud, on vaja üle küsida. Plusspunktid selle eest, et „lai levik“ on jäänud „kõrgeks“ tegemata.

Sel aastal oli näiteks siinsete arhitektide osalus piinlikult madal. – Ilmselt on silmas peetud, et arhitektuurivõistlusel osales siinseid arhitekte sedavõrd vähe, et piinlik kohe, osalejaid oli ülivähe, väga kasinalt ehk napilt.

Iseäranis kõrge on nende inimeste osakaal loominguliste elukutsete esindajate seas. – Kuna kaal ja tähtsus on suur või väike, on seda ka osatähtsus ja osakaal.3

On näha, et kirjutajad-kõnelejad ei taipa kahelda, kas sõna „kõrge“ ikka sobib ühtviisi hästi igasse konteksti. Nende lausete ja fraaside peale pole ilmselt ka keegi huvi tundnud: „Mismoodi sa kujutad ette kõrget arvu/numbrit? Palun joonista mulle üks.“ Oletan, et näeksin paberi alumisest servast ülemisse ulatuvat suurt arvu/numbrit – ja see näitab, et kõrgus on endiselt midagi üles-alla-suunalist. Selle katse peale osataks ehk näha sõnade taha, näha nende tähendusvälja, ja saadaks aru, millal kasutada sõnu „kõrge“ ja „madal“ ning millal „suur“ ja „väike“.

Kuldlause, millega „kõrge“-tõbe leevendada ja mille võib arvuti servale kleepida, on selline: „Igasugused mahud ja hulgad on suured või väikesed ja muutudes järelikult suurenevad või vähenevad, kõik tasemed on aga kõrged või madalad ja muutudes järelikult tõusevad ja langevad“.4 Selle palju tsiteeritud lause autor on majandusmees Uno Mereste.

Seega on kirjakeeles mõttekas kirjutada, et viirusega nakatunute arv on suurenenud, õigupoolest pigem, et viirusega nakatunuid on järjest rohkem või nt märtsikuuga võrreldes palju rohkem. Hoia rakenduse on alla laadinud suur hulk inimesi, paljud, pool elanikkonnast, kõik – olenevalt sellest, mida on vaja öelda. Kuna haiglaravil on väga palju patsiente ja nende hulk üha suureneb / neid tuleb üha juurde / neid on järjest rohkem, on meditsiiniõdede koormus suur, nad töötavad suure koormusega. Vaktsineeritute hulk kasvab (sest vaktsineerimisjuhtude sagedus ajaühikus suureneb, kõrg- ja madalsagedus on elektrotehnikas5). Kuigi vaktsineerimise tempo on kiirenenud, on ikka veel palju neid, kes kahtlevad vaktsineerimise mõttekuses. Korrektne on sõnastada, et koroonaviiruse leviku tase on kõrge – sõna „tase“ ei tohi lausest välja jääda: kõrge pole mitte viiruse levik, vaid viiruse leviku tase.

„Kultuuri arengukavast 2021–2030“ oleks hea lugeda, et „Eesti elanikkond on suure lugemusega ja näeb kirjanduses väärtust“. Igal juhul teeks rõõmu, kui Eestis loetaks palju ja peetaks lugu heast kirjandusest. See võiks näha olla raamatukogudest laenutatud raamatute suures arvus või raamatute müügiarvu suures kasvus.

Sageli on vaja aru saada kadudeta ja kohe

Kirjakeelest peab aru saama esimesel lugemisel, nii et ei pea üle küsima. Eriti vajalik on see keelevorm siis, kui sõnum on mõeldud rohkem kui ühele kuulaja- või lugejarühmale. Kui kogu tekstimass, kus väga sageli võib leida sõna „kõrge“ ja pahatihti vales kontekstis, suunatakse korpusse, kus on koos „avalikud ajalehe- ja teadusartiklid, eestikeelse Vikipeedia artiklid, aga ka blogid, riigi­kogu stenogrammid ja palju muud“6, ning vaadatakse selle kasutussagedust, võib selguda, et ongi õigustatud kasutada vaid sõna „kõrge“, kuna „rahvas nii räägib“ ja „emakeelne kõneleja ei eksi kunagi“ ja teadusuuring on näidanud selle sõna ülisagedat kasutust? Ehitame seega maja, millel on poolsada akent, kuid välja saab teaduslikult vaadata vaid ühest?

Ja kuna sõnade „kõrge“ ja „madal“, „tõusma“ ja „langema“ kasutus on hoogsalt laienenud – asjaolu, millele on tähelepanu juhitud juba 1970. aastate lõpust –, kas võib oletada, et on aeg nentida: sõna „kõrge“ on võitnud, sest „kõrge tarvitamissagedusega üldkeelesõnade tähendusi ja kasutamist ei ole aga vist tarvilik ega võimalikki ettekirjutustega reguleerida“7. Et edaspidi siis enam ei arutle, kuna „kõrge“ on praegu kõrge tarvitamissagedusega, õigemini väga sage, isegi ülisage, las ta siis olla?

Kui püüaks nüüd sedasama selgeks teha insenerile või mõne muu tehnilise eriala inimesele. Kõrge hulk kõrgeid latte on vaja viia kõrgele katusele. Sobib? Kas ta saab aru (kõrge tarvitamissagedus lubab arvata, et meie keel ongi selline) või mõtleb, et talle loetakse moodsat luuletust? Suur hulk pikki latte on vaja viia kõrgele katusele – palju parem, sest me elame kolmemõõtmelises maailmas ja teame, mis on hulk. Keelemees Uno Liivaku on nentinud, et keel ei ole vaid suhtlusvahend ega ühiskonna mälu kandja, vaid keelel on veel üks oluline roll – olla tunnetusvahend. Mida rikkalikum on tunnetusvahend, seda mitmekülgsema pildi saab elust ja maailmast nende mitmepalgelisuses.8 Hindan tema arvamust kõrgelt!

(Kirja)keele sõnarikkust ja mõttetäpsust maksab hoida. Paljudel pidulikel üritustel on räägitud eesti keele rikkusest, emakeelest kui ammendamatust varaallikast. Seejuures soovitatakse olla avatud muule maailmale, õppida teisi keeli, märgata muid kultuure. Laenan veel ühe mõtte Uno Liivakult: „Tõepoolest – kogu maailm on lahti, muudkui võta omaks ja saa rikkamaks. Mõlemad on head mõtted. Ent avatus ei pea tähendama loobumist rikastumisest oma keele ja kultuuri najal, omast kinnihoidmine ei ole ohtlik.“9

Seega, ärgem loobugem rikastumast oma keele ja kultuuri najal. Elunähtuste kirjeldamiseks on peale kõrge ja madala vaja ka sõnu pikk, suur, pisike, väike, tilluke, imepisike, tähtis, rikkalik, rohke, üllas, kehv, vilets, rohkem, hea, tubli, tore, tihti, sageli, suurel hulgal, et kirja saaks täpne mõte. Hulka või taset või nende muutumist tähistavad sõnad ei tohi ühelgi juhul segamini minna näiteks statistikatekstides, majanduse valdkonna omades, täppisainete õpikutes, insenerile koostatavas kirjelduses, auditiaruannetes, lennujuhtimises ja … äkki ka riigijuhtimises. „Kõrge“-pandeemia peatamiseks tasub aeg maha võtta, meelde tuletada, mis on hulk ja mis on tase, ning valida tähendustäpne sõna, et öeldu-kirjutatu mõjuks usaldusväärse ja targana.

1 Arvi Tavast, Marju Taukar, Mitmekeelne oskussuhtlus. Valgus, 2013.

2 https://makroskoop.ee/kui-ohtlik-on-covid-19-vorreldes-teiste-surma-pohjustega/

3 http://eurokeelehoole.eki.ee/documents/compendiums/358dffbbec8a7df11fa32d841b4585eb.pdf

4 Uno Mereste, Mis suureneb? Mis tõuseb? Rmt: U. Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 325–326.

5 https://keeleabi.eki.ee/artiklid/kqrge.html

6 https://kultuur.err.ee/1608381260/keelesauts-kes-kardab-keelekorpust

7 Liina Lindström, Keelekorraldus meie elu kujundamas. – Keel ja Kirjandus 2021, nr 5, lk 452.

8 Uno Liivaku, Kirjakeel ja kirjasõna. Eesti Keele Sihtasutus, 1999.

9 Samas.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht