Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees

See, et eestlane oskab läti ja lätlane eesti keelt, on pigem erand. Ingliskeelne uus läti keele veebigrammatika on aga internetis nüüd kõigile tasuta kasutada.

ILZE TĀLBERGA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kuna Kristjan Jaak Peterson sündis Riias ja olevat olnud pooleldi lätlane, võiks 14. märts sama hästi olla ka lätlaste emakeelepäev, kuid Lätis tähistatakse 21. veebruaril hoopis rahvusvahelist emakeelepäeva. Lätlased ütlevad ikka, et eestlased on neist alati mitu sammu ees, olgu majanduses või ITs. Nüüd on aga lätlastel hea öelda, et nemad on eestlastest ees, sest ilmunud on niisugune ingliskeelne läti keele grammatika, mis on kõigile huvilistele kättesaadav internetis – ja täiesti tasuta.

Uus ingliskeelne grammatika. 2021. aastal nägi ilmavalgust „Latvian Grammar“.1 Selle esimese ingliskeelse internetis tasuta saadaval põhjaliku läti keele grammatika autorid on Läti Ülikooli humanitaarteaduskonna läti keeleteaduse professor Andra Kalnača ja üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilze Lokmane. See 560-l leheküljel raamat koosneb kolmest suurest peatükist: morfo­fonoloogiast, morfoloogiast ja süntaksist. Teavet antakse läti keele ja selle grammatilise süsteemi kohta ja see on mõeldud võimalikult laiale kasutajaskonnale nii Lätis kui ka välismaal. Nõudlus põhjaliku ingliskeelse läti keele grammatika järele on autorite sõnul olnud suur juba aastaid. Seda on vaja läti keeleõpetajail, -õppijail, keeleteadlastel, samuti välismaal elavatel lätlastel ja nende lastel ehk läti diasporaal, aga ka neil, kes õpivad läti keelt võõrkeelena, ja neilgi, kes tunnevad lihtsalt huvi läti keele vastu.

Varem välja antud ingliskeelsete läti keele grammatikatega võrreldes, näiteks Prauliņši või Mathiasseni omaga,2 on see palju keeleteaduslikum, kuid seal on ka hulganisti näiteid. Need on võetud eri allikatest (keelekorpused, ajalehed, ilukirjandusteosed jne) ning – mis kõige olulisem – kõik näited, iga sõna, on glossitud ehk varustatud detailse grammatilise seletusega. See on oluline kontrastiivsete ja tüpoloogiliste uuringute jaoks.

Vastu emakeelepäeva võiksid ehk eestlasedki unistada ingliskeelsest veebigrammatikast, kust igaüks, kes vähegi soovib, saab eesti keelt õppida? Läti „Scrabble’i“ puhul võib uuest läti keele veebigrammatikast abi olla, sest sõnu võib mängija kasutada ka käändes ja pöördes.

Erakogu

Tuleb tõdeda, et tegemist ei ole lihtsa käsiraamatuga, mida niisama sirvida. Raamatu autorite sõnul sobib see teos küll kõigile, kel vähegi huvi läti keele vastu, kuid on ikkagi mahukas eriomane teos, mis nõuab süvenemist. Tuleb siiski loota, et iga huviline leiab sedavõrd põhjalikust ja elegantsest teosest endale vajaliku info.

Kauged“ ja „võõrad“ Läti ja Eesti. Kui hakkasin 2004. aastal eesti keelt õppima, siis küsiti enamasti: „Miks? Mis sa selle keelega peale hakkad?“ Vastasin, et ei tea, tõenäoliselt sedasama, kui ükskõik millise teise õpitud keelega. Kuigi keeleoskus avab palju uksi, siis tõlketöö ja õpetajaamet on ühed tüüpilisemad.

Olen nüüd õpetanud läti keelt Tartu ülikoolis 2006. aastast peale. Huvi läti keele vastu on alati olnud piisavalt suur: mitte nii suur nagu hispaania keele vastu, aga mitte ka nii väike, et kursust ei saaks avada. Mitmed üliõpilased on tunnistanud, et kui on oma sõpradele ja perekonnale öelnud, et õpivad läti keelt, on suhtutud pigem mõnevõrra kriitiliselt ja küsitud samamoodi: „Milleks sulle see läti keel?“

Sellega seoses meenub, et kui eesti poeet ja nüüdseks ka aktiivne läti ilukirjanduse tõlkija Contra ehk Margus Konnula käis 2016. aastal ETV saates „Ringvaade“3 rääkimas oma raamatust „Minu Läti“, küsis saatejuht Grete Lõbu tema käest: „Mis sul on selle Lätiga?“ See küsimus jahmatas väheke, sest kas ta küsiks nii ka teiste naaberriikide kohta, et „mis sul on selle Soome/Rootsiga?“. Tõenäoliselt mitte. Läti on millegipärast eestlastele justkui kauge ja võõras, lätlastele jälle Eesti. Huvi naaberriikide ja -keelte vastu ei peaks olema midagi erakordset, eriti veel tänapäeval.

Olgugi et Läti ei tundu sama eksootiline nagu mõned teised lõunapoolsed riigid, ei ole ta ka päris oma. Võimalik, et asi on meie keelte niivõrd suures erinevuses. Või vastupidi – äkki Läti tundub just liiga oma sel põhjusel, et kõik on sama: sama loodus, sama toit, sama pikk ja pime talv. Öeldakse küll, et Balti riigid on õed/vennad, kuid jääb mulje, et pigem ikkagi nõod. Ju tuleb ühtsus ja kokkuhoidmine rasketel aegadel, hea seegi.

Paljud eestlased teavad selliseid läti sõnu nagu saldējums ’jäätis’ (tihtipeale valel kujul saldejumps) või iela ’tänav’. Võib-olla oskab mõni veel midagi öelda, üksikud räägivad ehk mingil tasemel, kuid suurem osa ei tea läti keelest kindlasti mitte midagi. Sama on seis eesti keelega Lätis. Juba kooli ajal ei mõistnud ma, miks ei saa valida õppimiseks eesti ja leedu keelt. Jah, kindlasti leiab põhjenduse: pole nende keelte õpetajaid, puudub praktiline vajadus, keelte keerukus jne. See, et eestlane oskab läti ja lätlane eesti keelt, on siiani pigem erand kui uus normaalsus.

Läti keele õppimiseks on tänapäeval juba mitu võimalust: võib tellida Läti keele agentuurilt läti keele õpikud4, pusida läti keelega iseseisvalt interneti vahendusel5 või seada sammud Tartu ülikooli poole ja võtta ette läti keele kursus6. Nüüdsest saab ka kohvi kõrvale sukelduda läti keele grammatikasse ja nautida seda omas tempos.

Eesti ja läti etteütlus. Vanasti olla olnud iga eestlase kodus raamaturiiulis ENE, kuid alles mõne aasta eest oli selle asemel ÕS. Olin üllatunud, kui sain teada, et eesti keele lõpueksami kirjutamisel on lubatud ÕSi kasutada. Küsimusele, miks nii, vastati, et eesti keeles on sõnu, mida tuleb ÕSist järele vaadata. Siinkohal võib lätlane uhkusega öelda, et Lätis küll sellist asja ei lubataks. Pealegi, Lätis ei ole igas kodus läti ÕSi, enamik pole seda isegi käes hoidnud. Kuidas siis lätlased teavad, mismoodi sõnu kirjutada? Lihtne – lihtsalt teavad. Õieti on asi pigem selles, et läti keeles pole nii palju laadi- ja vältevaheldusega sõnu, mille puhul peaks üle kontrollima, kuidas sõna käänates muutub. Tõsi, lätlasedki kardavad lõpukirjandi kirjutamist, sest läti keeles on lauses mitu korda rohkem komasid kui eesti keeles. Iga õpilane teab trikki, et tuleb kirjutada lühikesed laused. Lõppude lõpuks ei näita lõpueksam üksnes seda, kui hästi tuntakse grammatikat, vaid oluline on teksti sisu ja analüüsivõime.7

Nagu eespool mainitud, tähistatakse Lätis rahvusvahelist emakeelepäeva 21. veebruaril, kuid erinevalt Eestist, kui emakeelepäeval, 14. märtsil kirjutatakse Vikerraadio korraldatud e-etteütlust, tehakse Lätis seda hoopis muul ajal – novembris. Niinimetatud üleilmset läti keele etteütlust8 korraldatakse aastast 2015 ning see alles kogub hoogu. 2021. aastal kirjutas läti etteütlust 2290 inimest, seega palju vähem kui eesti e-etteütlust, kus eelmisel aastal osales rekordiliselt 10 050 inimest. Kui Eestis jõuab mõni e-etteütluse ära saata enne, kui tekst ette loetud saab, siis läti etteütlus on palju mahukam ja selle kirjutamise peale võib kuluda koguni 45 minutit. Millal siis tööd tehakse? Tööpäevadel, sest läti etteütlust saab kirjutada laupäeval.

Ei etteütlust ega kirjandit saa kirja panna grammatikat tundmata. E-etteütlusel osalemine on vabatahtlik ning kuigi hindeid ei panda, tahaks ju, et ei oleks ühtegi viga! Eks see ole inimloomuses: ei taheta eksida, kuigi just nii me areneme. Tõesti, keele järgi seda ei ütleks, aga eestlased ja lätlased on palju sarnasemad, kui võib esialgu tunduda.

1 Andra Kalnača, Ilze Lokmane, Latvian Grammar. University of Latvia Press, Rīga 2021.

https://doi.org/10.22364/latgram.2021

2 Dace Prauliņš, Latvian: an essential grammar. Routledge, London, New York 2012; Terje Mathiassen, A short grammar of Latvian. Slavica, Columbus (Ohio) 1997.

3 https://kultuur.err.ee/313604/contra-lati-keel-kolab-paris-kenasti

4 https://valoda.lv/en/books/for-adult-education/

5 https://maciunmacies.valoda.lv/

6 https://maailmakeeled.ut.ee/et/sisu/lati-keel

7 Vt nt Helin Puksand, Ilukirjandustekstid eesti keele riigieksamil. – Sirp 17. V 2019.

8 https://raksti.org/

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht