Liikuvuse liigutamine

ÕSis ja Sõnaveebis esitatud liikuvuse kahe põhitähenduse paigastliigutamine ja hajutus ähmastab asjatult uute tähenduste külgepookimisega selget eestikeelsust.

PEEP NEMVALTS

Merekeele nõukoja liikme Madli Vitismanni tõdemus „Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata“1 on häirinud insener Raul Vibot.2 Tema vastulausest ilmneb, et inseneriõppes nagu enamikul kõrghariduse erialadel puudub süsteemne terminiõpetus, kus ühenduks eriala mõistestiku ja terminivara süvem käsitlus. See justkui õigustaks inseneri arvamust, et tehnika­erialadel õppinud ametnikelt ei saagi „oodata perfektset keeletunnet“. Keelepädevust saab arendada ja iga haritlane peaks olema selleks suuteline.

Vibo väitel on ühendameti „tegelik eesmärk just nimelt liikuvuse kui subjekti (inimene või kaup) iseseisva liikumisvõime tagamine parimal moel“; see olevat „sügav mõttemalli muutus, mida ilmselt ka väike osa valgustatud ametnikke soovis Eestis tekitada“. Kui valgustuseks pidada tähenduste mõtlematut teisendamist, jõutakse sügavasse mõttetuse ja keeletuse sohu. Ükski ametkond ei saa tagada kellegi iseseisvat liikumisvõimet, kaup saab ise liikuda üksnes sel ohtlikul moel, millele on viidanud Madli Vitismann.

Raul Vibo toetub kooskõlastusele Eesti Keele Instituudiga, kuid tema määratlus „Liikuvus on subjekti liikumisvõime ehk võime vabalt vahetada asupaika“ on vastuolus sellega, mida nüüd Transpordiametiks nimetatu peaks tegema. EKI eurokeelehoolde Tallinna Transpordiameti ja TTÜ ekspertidega kooskõlastatud terminite seas aga liikuvust ei olegi.3 On liikuvuskorraldus, liikuvusteabe keskus, liikuvuskava, liikuvusnõustaja, linnaline liikuvus. Nendega tähistatud mõistete määratlusist nähtub, et mõeldakse ikkagi liikluse ja transpordiga seostuvat. Muidugi on kummaline, et puudub selle ülemmõiste definitsioon, mille tähiseks tahetakse liikuvust.

Loendi viis terminit on esitatud rasvaselt kirjutatud ingliskeelsete järel. Pakutud on justkui sõnatõlked, mitte mõiste sisust lähtuvad otstarbekaimad omakeelendid. Silveti sõnaraamatus on mobility’l kolm vastet: liikuvus; püsimatus; liikumisvalmidus, mobiilsus (viimased kaks on sünonüümsed terminid). Ometi on fraasi mobility allowance eesti vaste sisutäpsus tagatud muude sõnadega: vaegurite reisitoetus. Chambersi ja TEA seletussõnaraamatus on inglise mobile’i kolme tähendusena ’kergesti liigutatav, ränd-, liikumisvõimeline, liikuv, ränd-’. Saagpaku sõnaraamatus leidub sõnale liikuv üle tosina inglise vaste, sh esimestena moving; mobile; movable; ambulatory; travelling; transportable.

Seega pole tuletise mobility vastena liikuvus ei esmane ega kaugeltki mitte ainus, nagu praegu perfektse keeletundeta tehnikainimesed ja ametnikud – ka keelt tundma pidavad eurokeele (?) hooldajad – püüavad juurutada. „Eurokeel“ kui küllap õiguskeele osa ei tohiks irduda eesti üldkeelest.4

Sõnaveebis5 on liikuvuse esmatähendus ’kehaline võimekus aktiivselt liikuda, võime (end, kehaosa) liigutada’. Meenutatagu, et see sõnastik – nagu „Eesti keele seletav sõnaraamat“ – esitab sõnatarvituse. Kirjakeele soovitusi pakub ÕS, kus liikuvuse ainsa tähendusena on esitatud ’võime liikuda’. Teine tähendus on ’asupaiga, töökoha vms pidev vahetamine või vahetumine, (hõlbus, pidev) liikumine paigast paika’, kusjuures kahes lausenäites sobib liikuvuse asemel ränne, kolmandas (tööjõu) voolavus. Nii polegi põhjust nimetada õpi- ja teadlasrännet liikuvuseks, vaid vahel (üli)õpilas– ja teadlasvahetuseks. Jaotises „Veel sarnaseid sõnu“ esitatakse liikumine, muutlikkus, dünaamika, elavus, kulg. Sõna liikuvus võib peale ’liikumisvõime’ tähenduse mõtestada pigem dünaamika sünonüümina: Sõnaveebis ’(jõuline, hoogne) liikumine, pidev muutumine või arenemine’, mis on ühtlasi dünamismi põhitähendus. Liikumisvõime ja dünaamika selgitavad liikuvust ka Eesti Wordnetis.6

Näib, et liikuvust püütakse kasutada tarbetu moeterminina mitmel alal. Kultuuriteoreetik Kadri Kasemets on pealkirjastanud Elle-Mari Talivee doktoritöö arvustuse „Liikuvus ja emotsionaalsed juurdumised ajaloolises linnas“ (K ja K 2017, nr 10). Ta väidab vaatlevat kirjandusteaduslikku uurimust „uue liikuvuse (ingl new mobilities) paradigma kaudu“ ning et „ka Talivee ise toob analüüsitava perioodi eripärana välja üldistatult just ruumilise ja mentaalse liikuvuse“. Viimane eksitab, sest Talivee kirjutab liikumisest ning liikuvus esineb väitekirjas vaid korra, sedagi Tuglase osundis aastast 1925 – selgelt dünaamika sisuga.

Keele ja Kirjanduse erinumbris „Keel ruumis ja ruum keeles“ (nr 8-9, 2020, koost Mari Uusküla ja Tauri Tuvikene) on esindatud inimgeograafia, keele-, haridus-, kirjandus- ja tõlketeaduse ning filosoofia vaatenurk. Üksnes artikli „Liiklemine keeles ja ruumis“ sissejuhatuses tarvitab Tuvikene liikuvust, selgitades lähtuvat „inimgeograafias olulisest liikuvusparadigmast, mille järgi liikumine ei tähenda pelgalt ühest paigast teise jõudmist, vaid hõlmab ka tegevustele omistatud tähendusi ja võimusuhteid“. Ta lisab: „Kui terminit liikuvuse pööre (ingl mobility turn) kasutatakse tõenäoliselt enim sotsiaalteadustes, siis Peter Merriman ja Lynne Pearce (2017) rõhutavad selle kesksust ja tähtsust ka humanitaarteadustes.“ Millist mõistet see fraastermin või liikuvus üksinda tähistab, on paraku jäänud määratlemata.

Eesti inimarengu aruandes 2019/ 2020 „Eesti ruumiline areng“ leidub liikuvus 32, liikumine 6 korda, seejuures üsna sünonüümselt (nt liikuvusviisliikumisviis). „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ lisades esineb liikuvus kahes lauses: „Vaja on välja töötada ja rakendada sektoritevahelist teadmiste ja kogemuste liikuvust toetav ja motiveeriv karjäärimudel“ („Teadussüsteemi arenguvajadused“, lk 8), „Meetmed energiamahukate tööstus­harude moderniseerimiseks ja dekarboniseerimiseks, säästva ja aruka liikuvuse tööstuste toetamiseks, energia­tõhususe edendamiseks“ („Arengu­kavaga seotud rahvusvahelised ja Euroopa Liidu strateegilised lähtekohad“, lk 14).

Esimesel juhul on ilmselt tegemist teadmiste-kogemuste vahetuse, jagamisega. Teisel jääb arusaamatuks, kuidas tööstuslikult liikuvust toota – eriti kui arengukavas on pealkirja „Transpordi ja liikuvuse käsitlus“ all nelja „fookustermini“ (?) selgituse seas ebaloogiliselt „Liikuvus tähendab võimet liikuda ühest kohast teise, kasutades ühte või mitut transpordiliiki ja teenuseid inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks“ (lk 6).7 Kokku esineb liikuvust ses arengukavas 146 korda, kuid selget vajadust seda liikumise, transpordi vm tähenduses tarvitada siiski ei ole. Seesugune ÕSis ja Sõnaveebis esitatud liikuvuse kahe põhitähenduse paigastliigutamine ja hajutus ähmastab asjatult uute tähenduste külgepookimisega selget eestikeelsust.

Ühendameti nimetuseks sobiks eesti keeli Veondusamet, mis haakuks ka ministeeriumide nimetusega: Rahandus-, Majandus- (kommunikatsiooni on siin liigne).

Peep Nemvalts on Tallinna ülikooli teadus­keelekeskuse juhataja.

1 Madli Vitismann, Ettevaatust, kaup liigub! – Sirp 27 XI 2020.

2 Raul Vibo, Väikese Peetri Ülekandeamet. – Sirp 11. XII 2020.

3 http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=3&ID=20&Year=2009

4 Vt ka Peep Nemvalts, Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest.

5 Eesti ühendsõnastik 2020.https//sonaveeb.ee/search7unif/dlall/dsall/liikuvus/1

6 https://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/

7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2021-2035_en.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht