Loodut peab ka nimetada saama

On strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab lakkamatut mõistetele vastete leidmist.

ÜLLE SIHVER

Maailma loomisest ei piisa, loodut peab ka nimetada saama. Kui uus ilming tuleb võõrsilt, siis see kodustatakse. Oskuskeeletundjad vahendavad erilist ja uut, et kiirelt muutuv ülimalt spetsiifiline keskkond ei jääks arusaamatuks. See võib kaasa tuua mõistmatuse – siis võõristuse ja vaenulikkuse. Seega on strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab lakkamatut mõistetele vastete leidmist. XIX sajandi teisel poolel kirjeldas Humboldt oma teoses „Kosmos“ ära terve maailma, samal ajal alustasid ärkamisaegsed kirjamehed tööd ka eestikeelse terminivaraga. Järjepidev oskussõnaloome lubas iseseisvunud Eestis luua omakeelse ülikooli ja teha omakeelset teadust.

1918. aastast kuni Nõukogude pe­rioo­di alguseni oli termini­komisjonide keeleline ekspert Johannes Volde­mar Veski, kelle kindlad printsiibid terminitöös tagasid eesti teaduskeele küllaldase ühtluse. Nii vastses Eesti vabariigis kui ka Nõukogude võimu ajal oli erialasõnastike väljaandmisel üheks põhimõtteks keeleline normatiivsus: sõnavara töödeldi keelekorralduslikult, lähtudes keelenormist. Eestikeelsed terminid valiti sihiteadlikult, kuid oskussõnavara töötlemise aluseks ei olnud siiski mõistesüsteem. Termineid võib koguda ka kirjandusallikatest ja soovitada tõlkevasteid, kuid sellised keelekogud ei ole keeleliselt töödeldud ega korrasta valdkondlikku sõnavara ja mõistesüsteemi.

Ülikoolis seni terminiõpetuse traditsioon puudub. Terminoloogia eksperte on Eestis praegu vahest mõne käe sõrmede jagu, nii et ses ühiskonnale vastastikuse mõistmise ja teabelevi tagamiseks vajalikus valdkonnas tuleb rääkida kultuurikatkestusest. Olukord on siiski teadvustatud: 2008. aastal alustas HTM terminiloome toetamisega, EKIs ehitatakse üles avalikku terminibaasi ja tehakse teadusuuringuid, aastatel 2001–2015 tegutses Eesti Terminoloogia Ühing, oma panuse on lisanud Eesti Rakenduslingvistika Ühing.

Terminoloogiaalase teoreetilise ettevalmistuse puudumine on soodustanud kirjeldavate lihtsõnaliste tõlkesõna­kogude koostamist ja levikut ning valdkondliku mõistelise segaduse laienemist. Terminitöö kvaliteet on ebaühtlane, ent alusteadmisteta terminikasutaja hindab kogudest leitud terminite kvaliteedi heauskselt heaks. See ei toeta aga õpinguid ega omakeelse teaduse arengut. Lähte­keele – Eestis praegu enamasti inglise keele – lai kasutusala põhjustab nn sihtkeelepimeduse ehk omakeelne vaste püütakse teha lähtekeelega võimalikult sarnane. Sobiva uue termini leidmine on kahjuks pigem õnnelik juhus.

Eestis töötab praegu üle saja terminikomisjoni, seega on sel tegevusel ja järelikult ka oskuskeelel nii kõlapinda kui ka tulevikku. Tähtis on edendada terminitöö kvaliteeti, arvestades tegijate hulga ja nende vähese teoreetilise ettevalmistusega. Järjepidevat kindlust vajavad kolm aspekti: terminitöö, selle õpetus ning terminihalduskeskkond. On hea, kui spetsialistid eelistavad terminitööd teha komisjonis, mitte üksi. Keele­ekspert komisjoni põhiliikmena peab olema iseenesestmõistetav standard. Kui jõutakse arusaamani, et terminiloome on eriti tõhus komisjonide koostöös, ning terminipäringutele vastajad kujundavad kompetentse ja tegusa otsustajate ringi, tagatakse kvaliteetsed omakeelsed vasted. Mõistepõhise sõnumi vahendamiseni jõudmiseks on vaja terminiteaduse professuuri vähemalt ühes ülikoolis või EKIs. Õppejõududele tuleb aga kõigi kõrgharidusastmete õppetöös tagada terminispetsialisti tugi, n-ö terminivari.

EKI avalik terminihaldussüsteem Ekilex on mõistepõhise ülesehitusega ja eeldab terminoloogia põhiteadmisi, nt kuidas koostada definitsiooni või allikaviiteid. EKI terminoloogid seiravad komisjonide kirjeid tehniliselt ning nõustavad ja koolitavad komisjone, kuid terminibaasis kohtab siiski veel ebaühtlust. Ekilexist on aga saamas uutele komisjonidele pidevalt muutuv tööriist, mis eeldab kasutajatelt peale oma eriala ja terminitöö teadmiste ka digipaindlikkust, terminibaasi kasutaja ootab aga keskkonnalt jõudsamat tehnoloogilist arengut ja rohkemate erialainimeste kaasamist terminitöösse.

Terminiteaduse alusteadmisi tuleb järjepidevalt jagada, et leviks mõistepõhine lähenemine ning oskussõnad kirjeldaksid maailma süsteemselt ning ilmneks asjade, nähtuste ja valdkondade vahelised seosed. Nii toetab oskuskeel maailma ja üksteise mõistmist. Sel juhul tõlgenduvad ka Euroopa Liidu õigus­aktid eri keeltes tähenduslikult üheselt ja neid on võimalik õigesti kohaldada. Oskuskeele registris väljendab teadlane oma terminitihedat teadusmõtet, kus koonduvad tervikuks sisu ja selle keeleline rüü. Kindlasti peab saama seda teha eesti keeles ka tulevikus. Oleme metsarahvas, paneme mõistepuud kasvama.

Artikkel põhineb 27. I 2023 termini­päevaku ettekandel.