Millest räägiksid Oskar Loorits ja Killu Mei?

ehk Sada aastat Emakeele Seltsi aastakoosolekuid

JÜRI VALGE

„Elav ja teadlik huvi emakeele vastu on meil nõndasama vana, kui Eesti enestunne ja rahvuslik iseteadvus üleüldse. Ju ärkamisajast pääle säetakse muude tähtsate harrastusalade kõrvale ikka eesti keel, iseäranis silmapaistvale kohale. Ja iseloomustava hellusega reageeritakse keelelistele nähtustele meil alati ja tänapäevani, eriliselt veel selle järele, kus tekib suurejooneline keeleuuenduslik liikumine ja sünnitab ajajärgu meie keelelises elus.“ Nii alustas sekretär Oskar Loorits 6. veebruaril 1921 Tartu ülikooli auditooriumis nr 2 oma „Ülevaadet Emakeele Seltsi I. tegevusaastast 1920“.

Sajand hiljem, aastal 2020, tõdes Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei eile Tartus COVID-19 pandeemia tõttu 20. märtsilt 27. augustile lükkunud aastakoosolekul ülikooli peahoone Johannes Voldemar Veski auditooriumis nr 139 tegevusaastast kokkuvõtet tehes: „Korraldame keelepäevi väliseestlastele, sh lapsevanematele, et tugevdada eesti identiteeti, toetada eesti keele kasutamist kodukeelena ning hoida tee lahti perede naasmisele Eesti ühiskonda. Edendame Tallinna ja Tartu, eesti keele uurimise ja arendamise peamiste keskuste koostööd.“1

Mida võiks Oskar Looritsal ja Killu Meil teineteisele öelda olla, kui neil oleks võimalik seltsi kaks tegevusaastat võrdlemiseks kõrvuti panna?

Emakeele Seltsi kroonika lühiversioon.

Loorits: Ühtlasi asutakse koguma liikmeid ka väljastpoolt Ülikooli kitsast ringi, pääasjalikult õpetajate ja teiste haritlaste seast. [1920. aasta lõpul kuulus seltsi 47 liiget.]2

Mei: Seltsi kuulus 31. detsembri 2019 seisuga 379 tegevliiget ja 14 auliiget.

Loorits: Seltsi tegevus koondub esialgu pääasjalikult koosolekuile. Kõiki koosolekuid kokku esimese aruandeaasta jooksul peetud on 7, kevadisel semestril 3 ja sügisesel 4. Aasta jooksul esineb 9 ettekandjad 19 ettekandega.

Mei: Emakeele Selts korraldas 2019. aastal kolm kõnekoosolekut, kaksteist väliskeelepäeva ja viis keelepäeva Eesti koolides. Selle kõrval toimus seltsi kaaskorraldusel mitmesuguseid üritusi. Ettekandeid esitati aasta jooksul 57.

Loorits: Ettekannete kõrval iseseisva sarjana on püütud käsitada väikseid õigekeelsuse küsimusi. Nimelt on igal võimalus niisuguseid küsimusi juhatusele saata seisukoha võtmiseks ja koosolekule ettekandmiseks. [Eesti Keele Instituuti ja selle keelenõu veel polnud.] Aasta jooksul on käsitatud järgmised õigekeelsuse küsimused esiniku [juhatuse esimehe Lauri Kettuneni] ettekandel: 1) ’Ehk’ ja ’või’ vahe, 2) ’üliõpilas’ pro ’üliõpilane’, 3) ’Esitada’ = ’ettekanda’, ’edustada’ = ’representeerida’, 4) Kas ’kesk­esitus’ või ’keskedustus’?

Mei: Koosolekutel [keeletoimkonnas, mida 1920. aastal veel polnud] arutati peamiselt Eesti Keele Instituudis valminud õigekeelsuskäsiraamatuga seotud küsimusi: tsitaatsõnade algustähte, riikide ja osariikide algustähte, üld- ja oskuskeele algtähekasutuse erinevusi, suurtähtlühendite käänamist jm. Toimkond otsustas anda käsiraamatu reeglistikule oma heakskiidu.

Loorits: On ülesvõetud võõrapäraste nimede eestiliseks muutmise küsimus. Hra Saaberk on näidanud, kui kaugele veidraks on moonutanud rahva suu võõrad, eriti Vene algupära ristinimed; prof. Kettunen taas on rõhutanud rahvus­kultuuriliselt seisukohalt otse haavavat ja lubamatut saksa-(ja vene-)keelsete pärisnimede rohkust Eestis. [Emakeele Seltsi kaaskorraldusel eestistati 1930ndate lõpuni üle 200 000 perekonna- ja 25 000 eesnime.]

Mei: Koostöös Eesti keelenõukogu ning Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga korraldati eestikeelse ettevõttenime võistlus „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“.3 Auhinnad anti üle 4. oktoobril Tallinnas viies kategoorias: tootmisettevõte – OÜ Päevapoeg, teenindusette­võte – Nelijakk OÜ, vabaühendus – Vaimupuu, haridus- ja kultuuriasutus – Künnimees OÜ, aasta uustulnuk – OÜ Vilja­hunt.

Loorits: On alati päevakorral seisnud korrekti eesti keele nõue avalikus elus, kuulutustes, teadaandeis, poesiltidel jne. Küsimus, kuidas seda minimaalset keelelist nõuet tegelikult maksma panna on esile kutsunud võib olla elavaimad mõttevahetused Seltsi koosolekuil.

Mei: Koostöös Tallinna ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemiaga peeti Tallinnas VII eesti teaduskeele konverents, kus tehti kaheksa ettekannet. Kõneldi eesti teaduse kujunemisest, reaal- ja humanitaarteadustest, raamatupidamisteadusest, õpikutest, rahvuse mõistestikust ning oskuskeele loomisest Euroopa Liidu institutsioonides.

Loorits: Ometi ei ole koosolekud ja ettekanded üksi kaugeltki veel ainsaks Seltsi tegevuse alaks. Kõigepäält on üliõp. Saaberk isiklikult oma pääle võtnud rahva suus vananevate ja ununevate sõnade kogumise. Nagu hra Saaberk teatab, on kogumise üleskutsed siiamaani rõõmustavalt vastukõla leidnud.

Emakeele Seltsi juubeli tähistamiseks andis selts 2020. aastal välja Eesti Posti teenuse „Minu mark“ kaudu postmargi.

Mei: Selts osales eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste ettevalmistamisel: murdegrammatika retsenseerimisel ja küljendamisel ning eesti keele ajaloo retsenseerimisel, toimetamisel ja küljendamisel. [Aktiivselt murret enam ei koguta, aga seltsi korraldusel on talletatud kokku üle 1,4 miljoni sõnasedeli ja 67 000 lehekülge murdetekste.]

Loorits: Tuleks lõpuks nimetada Seltsi läinud aasta suurim saavutus, nimelt suurejooneline korjandus Seltsi heaks, mis on annud juba siiamaani võrdlemisi häid tagajärgi ja tõotab ligemal ajal veelgi paremaid anda. Niisugune suur tähelepanu ja aineline toetus kohustab muidugi omalt poolt ka Seltsi. Seda tunnevad Emakeele Seltsi tegelased väga hästi ja püüavad oma moraalseid veksleid mitte lunastamata jätta.

Mei: Rahaliselt oli 2019. aasta Emakeele Seltsile soodne. Eesti Teaduste Akadeemia on tegevustoetusele lisaks võimaldanud meile lisarahastust. Selts sai toetust kultuurkapitalilt kroonika koostamiseks ja väljaandmiseks, samuti Eesti Teadusagentuurilt noorte keeleõhtute korraldamiseks. Seltsi tegevust on tõhusalt toetanud haridus- ja teadusministeerium, mistõttu saame ette valmistada seltsi väljaandeid, neid publitseerida ja nende taset hoida, korraldada keelepäevi ja keeleüritusi, toetada keeletoimkonna tegevust jne.

Loorits: Juba kangastuvadki Seltsi tegelastele tulevikupildid, kus Selts, varustatud oma käsitrükikojaga, asub avaldama oma Toimetusi ja keelelist kuukirja, asub organiseerima ja õhutama keelelist tööd Eestis üleüldse.

Mei: 2019. aastal on trükis ilmunud Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018), Mati Erelti „Lause õigekeelsus“ (4., täiendatud trükk), kaks numbrit Oma Keelt. Valminud on 11 vaatmikku. Jätkub varasemate väljaannete digiteerimine. Ilmusid Heli Laanekase artiklikogumik „Eesti filoloog olla“ (toimetised nr 77) ja Jüri Valge koostatud Emakeele Seltsi lühikroonika „Sajand koos Eestiga“.

Mõlemal Emakeele Seltsi sekretäril oleks üht-teist lisada, Looritsal vähem, Meil rohkem. On selge: nii esimesel kui ka sajandal aastakoosolekul võis tõdeda, et on täidetud põhikirjas ette nähtut: „äratada huvi eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu, selles mõttes ka kirjandust, rahvaluulet, rahvateadust ja sugulaskeeli silmas pidades“. Tänapäeval kehtivas põhikirjas on sellele lisatud enam aktiivsust, sh nähakse vajadust soodustada eesti keele kasutamist riigikeele ja ülemaalise suhtluskeelena.

Pandeemia on seltsi tegevust küll takistanud, ent mitte seda peatanud: 23. märtsil mälestati kalmistutel üle Euroopa seltsi kunagisi esimehi ja auliikmeid, 27. juunil peeti osaliselt virtuaalselt LIII J. V. Veski päeva, kus esitleti seltsi järjekordset aastaraamatut ja lühikroonikat, juulis-augustis analüüsiti eesti keele arengukava projekti, peeti aastakoosolek ja valiti auliikmed; jätkatakse seltsi juubeli 2021. aasta märtsi lükkunud tähistamise ettevalmistusi.

1 Edasises vestluses on toetutud Oskar Looritsa „Ülevaatele Emakeele Seltsi I. tegevusaastast 1920“ (kirjaviis muutmata, Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat I, 1920. Akadeemiline Emakeele Selts, 1921) ja Killu Mei 2020. aasta aastakoosolekul esitatud tekstile (ESA, nr 65, TA Kirjastus, 2020).

2 Nurksulgudes Jüri Valge kommentaarid.

3 Sel aastal on kandidaatide esitamise tähtaeg 15. september, esitada saab mh otselingil bit.ly/Ehe­Eesti2020 ja ka ESi kodulehe emakeeleselts.ee kaudu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht