20 11.9

Terviseamet. Vahest ikka tervishoiuamet?

Keel Valdar Parve, filosoofiadotsent ja arst

Terviseameti kohta on sotsiaalministeeriumi kodulehel neli sõnumit. Tsiteerin neid valikuliselt: „Ministeerium saatis e-õigusesse seaduse eelnõu, millega liidetakse Tervisekaitseinspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus”, sellega „koondatakse ühte asutusse valitsemisala erinevate asutuste vahel killustatud ja …

20 11.9

TEOD: Sirje Nilbe

Keel Aili Künstler

Sirje Nilbe , „Eesti märksõnastiku” programmi juhte, Eesti Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja-peaspetsialist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on kuulutanud teadusraamatukogude 2009. aasta teoks „Eesti märksõnastiku” (EMS), mille tegemist juhtisite koos Tiiu Tarkpeaga. Selle aasta …

09 10.9

ÕS {koheselt} — kohe

Keel Argo Mund

Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutusel väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures …

09 10.9

Meediakeele reguleerimisest

Keel Reet Kasik

Sõnavõtt ajakirjanduskeele seminaril 28. IX 2009Veel kümme aastat tagasi uskusin ma, et ajakirjanduskeelt on võimalik väljastpoolt reguleerida. Aastatel 2001–2002 analüüsisin haridusministeeriumi tellimusel eesti ajalehtede keelekasutust ja kirjutasin uuringu kokkuvõttesse: „Avalikus keelekasutuses, sealhulgas …

09 10.9

Pealelend

Keel Aili Künstler

JAAK VILLER, HTMi keeleosakonna juhataja, milline saab uue keeleseaduse olemus põhimõtteliselt olla? Kas ja kuidas hakatakse seadusega mõjutama ajakirjanduskeelt? Nii nagu iga seaduse puhul seisis ka keeleseaduse komisjon valiku ees, kas sätestada …

09 10.9

Uue keeleseaduse tulemine

Keel Jaak Viller

Uue keeleseaduse vajaduse tõstatas Eesti keelenõukogu, kes rõhutas „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” selle ühe eesmärgina: „aastaks 2010 peavad peamised avaliku keelekasutuse valdkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning …

25 09.9

Teod: „Eesti keele seletav sõnaraamat”

Keel Aili Künstler

Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused? Võrreldes esimese trükiga on …

25 09.9

Üts’ kergegene märgütüs kagupoolsest isikunimepruugist

Keel Heido Ots alias Sisaski Juhani tütrepoig Otsa Heido

Pärast äsja saadud sovetipassilaualikku nimekõrvakiilu kelleltki (ise vist head soovinud) munitsipaalametnikult sattusin ühel istungil sirvima laual olnud Setomaa rahva lehte (… Rahva Lehte?) ning üllatusin, kui soojadmõnusad võivad riigikeele normi vastased tagurpidised …

14 08.9

PEALELEND:

Keel Aili Künstler

Külli Habicht , eesti vana kirjakeele uurija Kas Uku Masing teeb „tobedale pastorile Heinrich Stahlile” liiga, kui väidab, et nii enne kui pärast teda on eesti keelt paremini osatud ja kirjutatud ning …

14 08.9

Uku Masingu keelest¹

Keel Kristiina Ross

Uku Masingu keel on igal juhul imelik. Lause ei jookse ootuspäraselt. Harjumatul lugejal võib hooga asja kallale asudes tekkida kahtlus, et tekstis on ehk mingi trükiviga. Aga tagasi võttes ja tähelepanelikult uurides …

14 08.9

Kaplinski piinamise eelnõu

Keel Kaarel Tarand

Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas. Rahvaaruteludest asutustes …

14 08.9

Keeleseaduse eesmärgipärasus

Keel Peep Nemvalts

Keeleseaduse mõte on hoida eelkõige avaliku suhtluse ehk teabe- ja ametikeel selge ja otstarbekana, mitte ilukirjandust või esseistikat „kroonukeelestada”.        Ükski seadus iseenesest ei aita ühiskonnal toimida, kui seaduse mõtet ei suudeta või …