Ka Eestis on põliskeeled olemas

Keel OLIVER LOODE

Murdekeeli rahvusvahelisel tasandil põliskeelteks pidades kaitseme omaenda keelerikkust, innustame hõimurahvaid ja edendame Eesti mainet maailmas.

Hiljutises Sirbis (nr 4, 31. I 2020) imestab keeleteadlane Mart Rannut artiklis „Eesti keele aasta 2019“ selle üle, et läinud aastal tähistati Eestis rahvusvahelist põliskeelte aastat. Rannuti meelest pole Eestis põliskeeli, on vaid eesti …

Laureaat – Keelt mõtestades uute avastusteni

Keel AILI KÜNSTLER

Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“

Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju töid alles …

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

Keel

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Pöördume teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku …

Mati Hint 28. VIII 1937 – 5. XII 2019

Keel

Meie hulgast on lahkunud rahvusvahelise kaaluga keeleteadlane, Wiedemanni keeleauhinna laureaat, üks keeleseaduse algatajatest ja koostajatest, kauaaegne õppejõud ja tervete õpetajapõlvkondade legendaarne kasvataja, omaaegne teisitimõtleja, hilisem vabamõtleja, arvamusliider ja avaliku sõna meister professor …

Põliskeelte aasta – Keelte väljasuremislaine tõuseb

Keel INDREK PARK

Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism. Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama …

Keeleaasta TUUM tuleb!

Keel

Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril. TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa võtta Vikerraadio …

Eesti keele ülipikast kestusest ehk Kirjaoskuse lugu

Keel KÜLLI PRILLOP

Keeleteadlastele oleks eesti keelt vaja veel mitusada aastat, et näha, kas ja kuidas kestusvastandused edasi arenevad. Teist sellise struktuuriga keelt ei ole.

Lühikesed ja pikad häälikud olid olemas juba paar tuhat aastat tagasi alglääne­mere­soome keeles, aga II ja III välte eristus kujunes välja alles möödunud aastatuhande keskpaigaks, veidi enne eesti kirjakeele sündi. Kirjas me …

Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus

Keel VALTS ERNŠTREITS

1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.

Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need …

Kust tuli helilooja?

Keel REET KASIK

Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame. Laulupeo juubeliaastal on põhjust …