Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

AILI KÜNSTLER

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Viimane keeletoimetaja kutse­eksam toimus selle aasta 30. augustil. Kas EKI keelekorralduspõhi­mõtete muutumine mõjutas ka eksamikorraldust?

Vaatasime keeletoimetaja kutsestandardi1 üle ega leidnud sealt midagi, mida oleks tulnud muuta. Sõnastiku­reform mõjutas kutseeksami korraldust vaid sedavõrd, et lisasime eksamitöö ülesandesse lause „Allikatena võib kasutada nii seni kehtivat ÕSi kui ka võtta arvesse Sõnaveebi ühendsõnastikku lisatud ÕSi soovitusi“.

Siiski eeldasime kutseeksamile tulijatelt, et nad on kursis keeleelus toimuva ja uute suundumustega. Kõik eksami sooritanud teadsid reformist ja olid ka Sõnaveebi ühendsõnastikku proovinud, kuid jäid eksamil eranditult e-keelenõu juurde, sest leidsid, et uut allikat on keeletoimetustöös ebamugav kasutada.

Väidad oma mõistujutus „Olukorrast keeleaias“2, et aia harimiseks pole enam tööriistu võtta. Ühendsõnastik pidavat ju kõigiti kasulik tööriist olema?

Tõepoolest näib osa abivahendeid olevat kaduma läinud või logisema hakanud. Ühendsõnastik, kus kirjeldatakse tänapäeva eesti keelt, on teadlastele ja keeleõppijatele kindlasti tänuväärne allikas. Täpsust ja heakeelsust taotlevad keelepraktikud, kes töötavad tarbetekstiga, jäävad aga ühendsõnastiku kasutamisel hätta. Esiteks satuvad keele kirjeldamisel sõnastikku sõnad ka nendes tähendustes, milles neid teksti hägususe vähendamiseks on seniajani soovitatud vältida, näiteks täna, paneel, piloot ja regulatsioon. Teiseks ajab läbimõeldud ja lihvitud kirjakeele eelistaja segadusse see, et sõnastikus on esitatud kantseliiditunnustega sõnu (vt nt koheselt, antud, osas). Uued „ÕSi soovitused“ nende juures on aga mõnigi kord sõnastatud üsna nõutuks jätval viisil. Segadust suurendab veel see, et sõnakirjes esitatud näited sisaldavad just sedasama kantseliitlikku kasutust. Kolmandaks muutub sõnastik kiiresti, mis tähendab, et senised soovitused ei pruugi mõne aja pärast enam kehtida. See tähendab, et keeletoimetaja peab käima iga päev kontrollimas, kas mõni keelekorralduspõhimõte või sõna tähendus on üleöö muutunud. Meie tööks on hädasti vaja terviklikku ÕSi-vaadet, kus kõik normingud ja soovitused on üheskoos ega muutu päevast päeva. Neljandaks näib, et korpus, millele sõnu hinnates tuginetakse, ei ole piisav. Juunikuisel seminaril nenditi, et sealt on puudu veel nii ilukirjanduslik kui ka õigusaktide sõnavara. Seega ei pruugi üksnes praeguse korpuse põhine sõnastikuloome anda keele­kasutusest täit pilti. Keeletoimetajad, kes puutuvad oma töös kokku suure tekstimassiiviga, võivad näha asju teisiti.

Kui pole korralikke tööriistu, ei saa ju ka enam aeda eesmärgipäraselt harida?

Suur hulk keeletoimetamistööriistu on siiski alles: praegune ÕS kehtib kuni 2025. aastani ja ehkki e-keelenõu enam ei uuendata, on sealsed allikad endiselt väga tänuväärsed. Sõnavara ja tähendused on aga mõistagi üksnes osa keeletoimetaja tööst. Tegeleda tuleb ka õigekirjaga, parandada lausetes käändevorme, sõnajärge ja ülearu keerukaid fraase ning lõpuks pidada silmas ka kogu teksti stiililist ühtsust ja terviklikkust. Ortograafia puhul saame lähtuda emakeele seltsi keeletoimkonnas kinnitatud õigekeelsuskäsiraamatust, samuti on meil kasutada uus eesti keele käsiraamat, „Varamu“ sarjas ilmunud monograafiad, keelenõuandekogumikud, keelehooldekeskuse vihikud, eesti keele instituudi keelenõuanded ning Vikerraadio „Keelesäuts“ ja „Keelesaade“. Keeletoimetajate liit korraldab oma liikmetele praktilisi seminare ja toimuvad ju ka muud keeleüritused. Peagi valmib Eesti esimene keeletoimetamisõpik, kus minnakse süvitsi esmajoones keeletoimetamise üksikasjade ja iseärasustega. Seega saab kogenud keeletoimetaja ka praegu üsna hästi hakkama. Järeltuleval põlvel võib mõnel tasandil toimetamine olla keerukam.

Sõnaveebi soovitamisega õpilase, aga ka keeletoimetaja tööriistana osutatakse justkui, et eelkõige tuleks aktsepteerida praeguses keele­korpuses leiduvat keelekasutust, sama suunda toetatakse muudatustega rubriigis „ÕS soovitab“. Kas seesuguse tendentsi juures on üldse mõtet ülikoolides keelelise toimetamisega seotud erialasid õpetada?

Minu teada ei kavatseta Tallinna ülikoolis referent-toimetaja bakalaureuseõpet ja keeletoimetaja suuna magistriõpet ega Tartu ülikooli magistriõppe keelehooldesuuna õpetamist lõpetada. Vastupidi, selle aasta vastuvõtuandmete põhjal on huvi selle ameti omandamise vastu olnud oodatust suuremgi.

1 Vt https://www.keeletoimetajateliit.ee/kutsestandard/

2 Vt https://www.paevakera.ee/blogi/olukorrast-keeleaias, kuula ka „Keelesaadet“ https://vikerraadio.err.ee/1608329258/keelesaade-keeleaia-aednik

Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis? Aili Künstler intervjueeris hiljuti keeletoimetaja kutse pälvinud Maria Möldrit.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht