Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

AILI KÜNSTLER

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Muudatused keelekorralduses mõjutavad keeletoimetaja tööd märkimisväärselt. Nii leidiski keeletoimetajate liidus 11. juunil aset järjekordne veebikohtumine Margit Langemetsa, ühe sõnastikureformi eestvedajaga.*

Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte?

Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat (ÕS) EKI ühendsõnastikuks nii, et selle selgrooks saab neist esimene ja teine lisandub rubriigina „ÕS soovitab“. Tervikuna ÕSi ühendsõnastikus praegu ei ole. Vahepeal levinud väite, nagu uut ÕSi eraldi enam üldse ei ilmuks, kummutas Margit Langemets meie rõõmuks kiiresti.

Saime kinnitust, et seni pelgalt sõnastike tehniliseks ühendamiseks nimetatud reformi käigus tehakse ka sisulist keelekorraldustööd, mis hõlmab korpuselausete järeltoimetamist, muudatuste kavandamist teemavaldkondade kaupa ja keelekorralduspõhimõtete muutmist. Viimasega kaasnevad näiteks otsused loobuda võõrsõnade lähtekeelena üksnes klassikalistest keeltest, ühtlustada sarnassõnade tähendused ja pakkuda ebasoovitatavate sõnade esiletoomise asemel kirjutajale võimalus teha sünonüümide hulgast ise valik.

EKI on palunud võtta keeletoimetajatel keelekorraldajate soovitusi kriitiliselt ja see on tekitanud nõutust. Arutelus selgus, et leksikograaf otsustab korpuste ja muude allikate alusel oma parimal moel, mida ta tähenduse väljale kirjutab, ja keeletoimetaja võib siiski seda otsust autorile soovitada.

Iga keeletoimetaja hoiab kahtlemata ÕSi soovitustel silma peal (väidetavalt pädeb ka kõik seni õpetatu-õpitu). Praegu vaadatakse neid EKIs ühendsõnastiku tarbeks usinalt üle, nii et muudatustega sammupidamine tundub olevat üsna lootusetu ettevõtmine või kuidas?

Kehtivat ÕSi muutvaid soovitusi on seni esitatud 900 ringis. Kuna EKI lisab neid iga päev, on meil raske näppu pulsil hoida: normiinfot tuleb otsida 2018. aasta ÕSist, aga seejärel vaadata ka ühendsõnastikust, ega seal ei ole öeldud midagi uut. Arutelust selgus, et sõnastike vahel tuleb liikuma jääda kuni 2025. aastani, mil ilmub uus ÕS.

Keeletoimetaja on keelekorraldusotsuste praktikasse viija ja vahendaja, mistõttu on meil hädavajalik olla muudatustega kursis. Seepärast oli väga teretulnud Margit Langemetsa ettepanek hakata liidule korrapäraselt saatma ÕSi uute soovituste loendit.

EKI töögrupis lähtutakse ÕSi soovituste muutmisel sõna keelekorpuses esinemise sagedusest. Ehk oleks mõttekas arvestada ka tegevtoimetajatele iga päev avaneva keelepildiga?

Saime teada, et korpuses on kõik tekstid, mis on veebis avalikud, ja et nende hulgas leidub ka toimetatuid. Ilukirjandustekste on kehtiva autoriõiguse tõttu korpuses vähe.

Täpsust nõudvate oskustekstide toimetamisel ei ole ühendsõnastikust alati abi. Termineid otsime mõistagi oskussõnastikest, ent oskuskeeles on tähtis ka üldsõnade täpne tähendus. Kui näiteks sõnade enamik ja enamus tähendus ühendati Langemetsa kinnitusel põhjusel, et korpusest ei selgunud nende erinevus, siis meie kogemuse põhjal on õigustekste, kus neid tuleb selgelt eristada. Kohtumisel selgus, miks leksikograafid ei ole tähendusvahet tuvastanud: Riigi Teataja tekstid ei asu üldkeele korpuses. Seepärast väljendasime valmisolekut pakkuda ühendsõnastiku koostajatele ka praktiku pilku: meie igapäevatöö käigus täheldatud keelemuutused võiksid olla kasuks.

Asjalike tekstide toimetajail on palju kasu e-keelenõu ametniku soovitussõnastikust. On toimetajail edaspidi lootust seda ka ühend­sõnastikus näha?

Langemetsa sõnul on ametniku soovitussõnastiku soovitusi Sõnaveebi juba lõimitud. Meie heameeleks on EKI-l plaan luua ühendsõnastikku ÕSi-vaade koos töölaua kohandamise võimalusega, samuti lisatakse sinna praegu eri allikates laiali keelehooldesoovitused. Et kõike ei saa sõnastikku paigutada, tuleb sõna juurde link, mille kaudu jõuab näiteks praeguses ametniku soovitussõnastikus ja ÕSis olevate sõnastussoovitusteni, reegli ajaloo jm-ni.

Millest keeletoimetajad ühend­sõnastikus veel puudust tunnevad?

Muidugi inglise-eesti sõnastikust, mida EKI-l veel ei ole. Teisi keeli on kavas järjest lisada. Samuti kuulsime plaanist koostada keelekorraldusvaadete kohta põhjalik ja ajakohane teos, mida on juba pikisilmi oodatud.

Margit Langemets kinnitas, et EKI on valmis tegema meiega tihedamat koostööd tulevase ÕSi-vaate kujundamisel ja keeletoimetajate kutseeksami nõuete läbivaatamisel. Ta kutsus meid üles andma ÕSi soovituste selguse kohta tagasisidet, et liikuda ühiselt kõigi vajadusi arvestava ühendsõnastiku poole.

* Vt https://www.youtube.com/watch?v=ubAAdgUHfs8

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht