Pealelend. Iris Metsmägi

Aili Künstler

Kõigil endast lugupidavatel kultuurrahvastel peab muude kõrval olemas olema ka etümoloogiline sõnaraamat. Meil pole seni suurt ja korralikku võtta olnud, kuid nüüd on üks selline just trükkimisel. Millele seda tehes toetusite? Kui mahukas teos tuli, palju on märksõnu? Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, „Eesti etümoloogiasõnaraamatu” peatoimetaja: Püüdsime arvesse võtta kõike, mida eesti sõnade etümoloogia kohta seni on avaldatud. Eesti Keele Instituudi etümoloogiakartoteeki on aastate jooksul kogutud ligikaudu pool miljonit etümoloogiakäsitlusega kaarti. Sinna on koondatud ka näiteks üksiketümoloogiale pühendatud artiklid. Loomulikult kasutasime varasemaid etümoloogiasõnaraamatuid. Nimetatagu siinkohal Julius Mägiste lõpuni toimetamata jäänud eesti etümoloogiasõnaraamatut „Estnisches etymologisches Wörterbuch”, Alo Rauna „Eesti keele etümoloogilist teatmikku”, soome etümoloogiasõnaraamatuid „Suomen kielen etymologinen sanakirja”, „Suomen sanojen alkuperä”, Kaisa Häkkineni „Nykysuomen etymologinen sanakirja”, Hollandis ilmunud läänemeresoome keelte germaani laenude leksikoni „Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefinnischen Sprachen”, Ungaris ilmunud uurali keelte ühistüvede sõnaraamatut „Uralisches etymologisches Wörterbuch”. Samuti on meil olnud kasutada põhjalikke üksikute laensõnarühmade monograafilisi käsitlusi, nt Paul Ariste „Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles”, Mari Musta „Vene laensõnad eesti murretes”, Lembit Vaba „Uurimusi läti-eesti keelesuhetest”, Rogier Bloklandi vene laenude uurimus „The Russian Loanwords in Literary Estonian”. Palju abi on olnud ka kõikvõimalikest muude keelte sõnaraamatutest, eriti just väga põhjalikest vanematest sõnavarakogudest. Sõnaraamatu maht on peaaegu 800 lehekülge. Märksõnu (koos viidemärksõnadega) on mõni üle 6600. Lisaks sõnaartiklitele on sõnaraamatus ka eesti tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Nagu juba tükk aega teada, on ka Udo Uibo etümoloogiline sõnaraamat tulekul. Kas tegite koostööd või ajas kumbki oma asja ja on põhjust endale mõlemad muretseda?

Koostöö on olnud väga konstruktiivne: Udo Uibo on olnud meie sõnaraamatu konsultant, kes on lahkelt oma avastusi meiega jaganud. Meie vestlused on olnud väga viljakad, ta on julgustavalt toetanud nii mõndagi sõnaraamatu tegijate ideed, kuid ka ilmsetele eksimustele tähelepanu juhtinud. Seda, et sõnaraamatud teineteist dubleeriksid, ei tasu aga karta. Kõigepealt erinevad sõnaraamatud kindlasti nii märksõnade valiku kui ka materjali organiseerimise poolest. Peale selle on etümoloogia äärmiselt avar valdkond, millega liitub suur hulk igasugust kõrvalinfot, kahtlemata erinevad sõnaraamatud ka selle lisainfo valiku poolest. Ning lõpuks, etümoloogiline uurimistöö läheb kogu aeg edasi, paljude tüvede päritolu on seni kaheldav või hoopiski tundmatu. Aasta-kahe pärast ilmuvasse sõnaraamatusse saab lisada uusimat teavet, mida praegu veel lihtsalt ei ole olemas. Nii et tõsisel huvilisel on igatahes põhjust muretseda endale mõlemad sõnaraamatud.

Millal teie oma, see keeleinstituudi „ametlik”, trükikojast tuleb? Kas on olemas ka elektrooniline versioon?

Meie sõnaraamat peaks trükikojast tulema mai keskpaiku. Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi sõnastike süsteemis EELex, mille põhjalt on esmane elektrooniline versioon olemas, kuid praegu ei ole see muidugi veel avalikuks kasutamiseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht