Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem

KRISTINA KALLAS

Eestis on 13% koolidest vene või vene-eesti õppekeelega (viimased on valdavalt keelekümbluskoolid). Seal õpib kokku 25% kõigist Eesti õpilastest. Tegemist on Nõukogude Liidu ajast jäänud süsteemiga, kus eri emakeelega lapsed käisid eraldi koolides. Pärast Teist maailmasõda tegutsema hakanud vene õppekeelega koolid toimisid Venemaa õppekava järgi, kasutasid sealseid õppematerjale ning õpetajadki olid koolitatud Venemaa pedagoogilistes instituutides. Haridussüsteem oli läbini paralleelne, kuid vene õppekeelega koolides õppisid lapsed isegi aastakese vähem kui eesti õppekeelega koolides. Vene õppekeelega koolide arv kasvas nõukogude ajal pidevalt ja 1991. aastal õppis seal juba 37% kõigist Eesti õpilastest.
Eesti iseseisvuse taastamise järel läksid vene õppekeelega koolid üle Eesti õppekavale, kuid tegutseti edasi vene keeles eraldi koolidena. Eesti koolides kasutusel õpikud tõlgiti vene keelde, õppeajale lisandus aasta juurde, kuid õpetajad jäid samaks. Esimesel ülemineku aastakümnel kimbutas vene õppekeelega koole mure, et õpetajad ei olnud oma ettevalmistuse poolest valmis õpetama uute õppematerjalide põhjal. Eriti terav oli probleem ajalooõpetusega. Kuigi eesti keele tundide arv neis koolides kasvas ning riik koolitas õpetajaid ümber, on seniajani vene õppekeelega koolide õpilaste eesti keele oskus nõrk ja sellest tulenevalt kehvem ka konkurentsivõime nii kõrgkoolidesse sissesaamisel kui ka tööturul. Paralleelses koolisüsteemis õppimine põhjustab venekeelsetele ka muid ühiskonnaga sidustumise raskusi, alates integreerumisest eesti kultuuriruumi kuni ühise infovälja kujunemiseni.
1990ndatel hakati üsna suurel hulgal ülikoolides välja õpetama eesti keele kui võõrkeele õpetajaid, kuid teisi vene õppekeelega koolidele vajalikke õpetajaid Eesti riigis ei koolitatud. Need koolid jätkasid vanade õpetajate ja uute õpikutega. 2000. aastast käivitus välisraha toel Kanadast üle võetud keelekümblusprogramm, mis on osutunud väga edukaks. Nüüdseks toimib kas osaline või täielik keelekümblus ligi 36 vene õppekeelega koolis ning ligi 20% venekeelsetest lastest õpib keelekümblusklassis. Eestis on aga ka 24 kooli, kus õppekeeleks on ainult vene keel, ning 56 kooli, kus õppekeeleks on vene ja eesti keel. Kui neile lisada gümnaasiumid, kus on 60/40 eesti- ja venekeelne õpe, kasvab koolide hulk veelgi. Nimetan kõiki neid koole siiski tinglikult venekeelseteks, sest vaatamata sellele, et paljudes toimub osaliselt õpe eesti keeles keelekümblusmetoodikaga, õpivad seal ikkagi koos vene kodukeelega lapsed.
Praegu koolitab venekeelsete koolide jaoks õpetajaid vaid Tartu ülikooli Narva kolledž, mis loodigi 20 aastat tagasi eesmärgiga koolitada uus põlvkond õpetajaid vene õppekeelega koolide tarvis. Kolledžis saab õppida mitmekeelse kooli klassiõpetajaks või keeleõpetajaks (eesti, vene, inglise) ning omandada ka keelekümbluse lisaeriala. Eestis ei koolitata praegu vene õppekeelega koolidele eraldi ei reaal- ega loodusteaduste õpetajaid, samuti muid humanitaarainete õpetajaid, v.a eesti keele kui teise keele õpetajad. Ka Narva kolledži õppekavadel õppivate üliõpilaste hulk on väga väike. Näiteks klassiõpetaja erialale saab vastu võtta aastas kümme tudengit, lõpetab aga veelgi vähem. Keelte õpetaja erialale on vastuvõtt 24 tudengit, kes jagunevad mitme keele vahel. Õpetaja amet ei ole populaarne ja eestlastest tudengitega võrreldes on vene kodukeelega õpilaste hulgas õpetaja amet veelgi ebapopulaarsem. Nii on märkimisväärse osa õppekohtadest viimasel kahel aastal kolledžis täitnud hoopis välisüliõpilased, peamiselt Venemaalt Eestisse tulnud noored, kes soovivad omandada õpetaja ameti.
Kuigi vene või vene-eesti õppekeelega õpilaste arv ja koolide hulk on Eesti iseseisvuse taastamise järel märkimisväärselt vähenenud, on meil ilmselt ka lähikümnenditel ligi poolsada vene õppekeelega kooli. Praeguseks ei ole tehtud poliitilist otsust, mis saab pikas perspektiivis vene õppekeelega koolidest, mistõttu on ülikoolidel ka õpetaja­koolitust keeruline planeerida. Kas jätkata eraldi vene õppekeelega koolide jaoks õpetajate koolitamist? See on üsna kulukas, sest eeldab paralleelsete õppekavade või siis vähemalt õpperühmade pidamist, kuigi üliõpilasi on vähe ja õppejõude väga piiratult. Eriti kriitiline on olukord nende õppejõududega, kes võiksid õpetada venekeelset ainedidaktikat. See eeldab ka juba töötavate õpetajate pidevat täiendus- ja ümberkoolitamist ning õppematerjalide arendamist. Kas lõpetada siis ära vene õppekeelega koolidele ka klassiõpetajate ja keeleõpetajate koolitamine, kuna muid õpetajaid ei koolitata enam niikuinii? Eelkõige on aga vaja just klassiõpetajaid, sest emakeelne õpe algkoolis jääb ilmselt veel kauaks alles. Klassiõpetajate ettevalmistamise lõpetamisega riskitakse viia vene õppekeelega koolide haridustulemused veelgi rohkem alla, kuna koolidesse ei tule tööle nüüdisaegset õpikäsitust valdavaid õpetajaid. Kuna venekeelsete noorte haridustulemused jäävad juba praegu eestikeelsete koolide õpilaste omadele alla ning ka tööturul jäävad nad konkurentsis hea palgaga kõrgetele ametikohtadele eestlastele alla, on siin oht lõhet veelgi suurendada. See ei ole hea ei Eesti ühiskonna sidususele ega ka Eesti hariduse mainele.
Milline on siis lahendus? Venekeelsetele lastele tuleb koolitada eraldi klassiõpetajaid isegi siis, kui need õpetajad õpetaksid ainult eesti keeles. Eesti keeles kui teises keeles õpetava õpetaja ettevalmistus on teistsugune kui eesti emakeelega laste klassiõpetaja oma. Seega, olenemata sellest, milliseks kujuneb Eesti kooli mudel ja kas eraldi venekeelsed koolid jäävad alles, on vaja eriprogrammiga ette valmistada venekeelsete laste jaoks alushariduse pedagooge. Vanemate kooliastmete õpetajaid pole eraldi koolitada ehk vaja, eeldusel, et seal toimub õpe eesti keeles. Kuid kõik need õpetajad, kes lähevad tööle mitmekeelsesse kooli, kus peale eesti kodukeelega laste õpivad ka muukeelsed lapsed, peavad saama kaasa mitmekeelse ja kultuuritundliku õpetamise pädevuse. Vaja on koolitada ka vene keele kui emakeele õpetajaid, sest ei ole ju mõeldav, et vene kodukeelega lapsed õpivad vene keelt võõrkeelena.