Selge keele nimel

Sirp

Selge keel on keel, millest saab raskusteta aru iga keskmine inimene. See on lugejakeskne keel.        Selget keelekasutust propageeriv liikumine sai alguse 1983. aastal Inglismaal. Juristide  algatusel loodi vabatahtlik ühendus Clarity, millel on praegu üle 1000 liikme enam kui 50 riigis. Antakse välja ka ajakirja Clarity. Organisatsioon korraldab üle aasta konverentse, viimati peeti konverents Lissabonis 2010. aasta oktoobris.    

Selge keelekasutuse nimel tegutsevaid ühendusi on teisigi, nt Plain Language Association International ehk PLAIN , Center  for Plain Language (USA), Plain English Plus (Austraalia), Association of Swedish Language Consultants (Rootsi), Português Claro (Portugal). Ka ühendus PLAIN korraldab üle aasta konverentse, järgmine toimub 9.–11. juunini Stockholmis.       

Selge keele rakendamise eeskuju on Rootsi, kus justiitsministeeriumis töötab  eelnõude juriidilise ja lingvistilise läbivaatamise talitus, kelle ülesanne on tagada seadusloome juriidiliselt kõrge tase ning selge keel. Rootsi on ka ainus riik, kus selget keelekasutust ülikoolis õpetatakse.       

Tuginedes Euroopa keeleõppe raamdokumendile, on Hollandi firma BureauTaal koostanud tekstide keeletaseme hindamise  programmi Texamen, millega hinnati Hollandi põhiseadust mõnede tunnuste alusel (nt kantseleilikkus, umbisikuline tegumood). Leiti, et põhiseaduse teksti mõistab üksnes pool hollandlastest. Olukorra muutmiseks loodi ekspertide töörühm, kuhu kuulus ka ülemkohtu liikmeid ning ülikoolide õppejõude. Töörühma ülesanne oli kirjutada põhiseadus ümber nii, et 95% elanikest mõistaks seda raskusteta. Uut  põhiseaduse teksti kasutatakse paralleelselt ametliku versiooniga.       

Ka Euroopa Komisjon üllitas hiljaaegu selge kirjutamise põhimõtete uuendatud versiooni: http://ec.europa.eu/translation/ writing/clear_writing/how_to_write_ clearly_et.pdf.  2010. aasta lõpus algatasid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud rahvusvahelise projekti „Selge keel” (euro-clear), mille eesmärk on koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda esialgu kolmes Euroopa ülikoolis üheaastase diplomiõppe kursusena (Belgias, Portugalis ja Austrias). Selge keele praktikuid koolitatakse praegu üksnes kahes Rootsi ülikoolis. Projekti „Selge keel”  rahastust taotletakse Euroopa Komisjoni elukestva õppe programmist.     

Töörühma tegevuses osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus. Projekti edu korral peetakse Eestis rahvusvaheline konverents, kuhu tulevad esinema selge keele asjatundjad üle maailma. Oleme koostanud ka petitsiooni, millele kõik osalevad riigid toetust koguvad. Palun toeta meie projekti aadressil:  http://tiny.cc/gsnlb Loodetavasti võimaldab meie tegevus jõuda lähemale ühisele eesmärgile, milleks on selge keelekasutus õigusloomes ja avalikus suhtluses.