Selge vikikeele suunas

Iga Vikipeedia kasutaja ootus ja kohendaja eesmärk võiks olla selgus ja üldarusaadavus.

AILI KÜNSTLER

Parasjagu oodatakse Eesti Keele Instituudis selge sõnumi auhinna kandidaate kuni 7. oktoobrini aadressil https://eki.ee/selgesõnum/ ning EKI direktor Arvi Tavast on võistluse saateks öelnud: „Sama teksti on võimalik mõista uskumatult erinevatel, mõnikord kirjutaja jaoks täiesti üllatavatel viisidel. Väljenduse selgus eeldab oma lugeja väga head tundmist ja tema ootustega arvestamist.“

Vikipeedia teabe järjest selgemaks lihvimine käib aga päevast päeva, sealhulgas keeletoimetamistalgute käigus. Viimane koos vabatahtliku keeletoimetaja Kuriussi ehk Valli Voorega pälvis eelmisel aastal lausa keeleteo peaauhinna.¹ Võiks arvata, et iga Vikipeedia kasutaja ootus ja kohendaja eesmärk on selgus ja üldarusaadavus.

Kuna Vikipeedia tekste kutsutakse muutma igaüht, avaldavad viimastel Vikipeedia keeletoimetamistalgutel² silmapaistnud siinkohal oma edu saladuse ja annavad nõu, millele parandusi tehes toetuda.

Eve Sooneste: Vikipeedia, mille kohta veel mõni aasta tagasi öeldi, et ärge sealt küll infot otsige, seal on puha amatööride artiklid, on nüüdseks aina populaarsem info otsimise koht. Kasutajate seas on järjest rohkem kooliõpilasi ja üliõpilasi, kirjutajate hulka on lisandunud reaal- ja loodusteadlasi. Vikipeediat peetakse üldkeelseks, nii et näiteks ajaloosündmused kirjutatakse pigem väikese kui suure algustähega, ent kuna tegu on veebientsüklopeediaga, pole tarvis võõrsõnu vältida.

Hariduselt olen eesti filoloog ja väga suure osa Vikipeedia keelevigadest saan ära parandada puhtalt ülikoolis õpitule toetudes. Üsna palju on aga keelenormides paarikümne aastaga muutunud ja kahtluse korral pean siiski väljastpoolt abi leidma. Guugeldan kõnealust sõna või väljendit, lisan teise otsisõnana „EKI“ ja enamasti saan vastuse. Siiani olengi kõige rohkem abi ja tuge saanud EKI keelenõuvakast jm EKI veebiallikatest, seda ka eelmiste keeletoimetamistalgute ajal mullu talvel. Kuna internetist pärast keelenõuvaka vananenuks kuulutamist ja luku taha panekut enam nii palju keelenõu ei leia, siis kavatsen edaspidi, kui on vähegi aega, pöörduda rohkem e-keelenõusse. Viimastel keeletoimetamistalgutel sain auhinnaks Reili Arguse, Katrin Kerni ja Helika Mäekivi koostatud õpiku „Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik“, mida plaanin edaspidi hoolega tarvitada. Infoallikana on eelmistega võrdselt tähtsal kohal tuttavad kogenud keeletoimetajad. Nemad oskavad vahel ka EKI andmebaasidesse sügavamalt kaevuda. Ei tahaks aga kuidagi, et õigekeelsusreeglid muutuksid põrandaaluseks kaubaks, mida peab tutvuse kaudu hankima. Loodan, et EKI loob aja jooksul (ja võimalikult kiiresti) veebiallika, millest on abi ennekõike kirjakeelsete tekstide toimetamisel.

Sõnaveebi harjutan end praegu kasutama, eriti mugav on sealt vaadata sõna käänamist-pööramist, ilma et peaks tüüpsõnadega kokku puutuma. Kui tahan kontrollida sõna kirjapilti ja esialgset tähendust, otsin siiski välja õigekeelsussõnaraamatu.

Sirje Tomiste: Vikipeedia keele­toimetamistalgud avastasin alles sel aastal ja on väga tänuväärne, et Eesti Keele­toimetajate Liit, Tartu ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti on säärase ürituse korraldada võtnud. Sain üle mitme aasta taas värskendada keeletoimetamise teadmisi ja oskusi, sest keeletoimetaja magistri­õpinguist on nii mõnigi aasta mööda veerenud. Keelenormi muudatustega olen siiski kogu aeg püüdnud end kursis hoida, mistap paljud kohendused oli võimalik oma teadmiste vakast välja kaevata.

Kontrollimist või meeldetuletamist vajava juures olen seni kõige meelsamini kasutanud e-keelenõu (http://kn.eki.ee/?Q=), kus on ühes kohas kõik olulisemad allikad: ÕS, EKSS, sünonüümid, ametniku soovitussõnastik ja käsiraamatki. Nõnda on ühe otsinguga palju nõuandeid ühel lehel kohe silme ees. Kuid et e-keelenõu allikad on osaliselt vananenud, siis tarvitan ka Sõnaveebi ja EKI teatmikku, aga need leheküljed vajavad veel harjumist ja harjutamist. Kohanimede korral kaen EKI kohanime­andmebaasi KNAB ja sageli otsin vastuseid ka EKI keelenõuande soovitustest. Muid fakte, isikunimesid või daatumeid kontrollin nii Google’i otsingu kui ka võimaluse korral algallikast (nt mõnda asutust või isikut tutvustava artikli puhul).

Inga Ritso: Kuna lugejana väärtustan lihtsat ja selget väljenduslaadi, pean sama eesmärki silmas ka keeletoimetajana ning seda olenemata artikli teemast. Lihtsus on alati voorus ja aitab mõtteselgusele tublisti kaasa. See nõuab kõva tööd: tekstist tuleb korralikult läbi närida. Vikipeedia keeletoimetamistalgud on selleks minu meelest väga põnev võimalus. Mulle meeldib moto „Vähem sõnu, rohkem mõtet“. Hea, kui õnnestub võimalikult väheste sõnadega võimalikult palju ära öelda, ning kirjalik tekst on hea siis, kui see kõlab ka väljaöelduna hästi. Seepärast tasub artiklit töö käigus ka häälega lugeda või veel parem, lasta see kellelgi ette lugeda. Samuti on oluline iga artiklit toimetades mõelda, kes on selle peamine sihtgrupp.

Tuge otsin kõige enam Sõnaveebist. Üks mu lemmikjaotisi on naabersõnad, kust saab nii meeldetuletusi kui ka uusi ideid. Sõnaveebi juures meeldib veel see, et sõnu seletatakse selles tähenduses, milles rahvas neid kasutab, ükskõik kas ÕSis on varem sõna tarvitamist säärases tähenduses soovitatud või mitte. See aitab teha tasakaalukaid otsuseid, olla paindlik, mitte liialt kammitsais. Abi olen saanud ka teistest EKI sõnastikest, veebipõhisest õigekeelsuskäsiraamatust, Mati Erelti „Lause õigekeelsusest“, Oma Keele artiklitest ja keelenõu­vakast. Olen ka ise meili teel korduvalt nõu küsinud, kusjuures palju kasu on olnud sellest, kui nõuandja on lisanud vastusele väikse selgituse või lingi. Väga meeldivad ka keelesäutsud ja uus keele­toimetamise õpik.

1 https://keel.ut.ee/et/sisu/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-palvisid-2021-keeleteo-auhinna

2 https://www.keeletoimetajateliit.ee/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad/