Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Sugulaskeelte teemal koostanud Miina Norvik.

1. Soomlased kutsuvad Eestit Viroks ja eestlane on neile virolainen. Lätlastel on Eesti kohta kasutusel Igaunija ja eestlane on igaunis. Kuigi liivi keeles on Eesti kohta võimalik öelda Ēstimǭ ning eestlase kohta ēstli, leidub veel teinegi võimalus. Milline?
2. Vene administratiivses ja kultuurilises mõjuväljas läänemeresoome küladel on omakeelsetel nimekujudel ka venekeelsed variandid, nt lüüdi küla Pühäjärvi on Святозеро, vadja küla Jõgõperä on Краколье ning Liivtšülä on Пecки, Aunuse karjala küla Kinnas on Киндасово ning Pitkäranta ongi vene keeles Питкяранта.
a) Millisel viisil on saadud külade Kinnas, Pühäjärvi, Jõgõperä, Liivtšülä ning Pitkäranta venekeelne vaste (kas on tegemist tõlke, muganduse, muud päritolu nimega vm)?
b) Kuidas võiks külade Kinnas, Pühäjärvi, Jõgõperä, Liivtšülä ning Pitkäranta nimi kõlada eesti keeles?
3. Esitatud on kolme sugulussõna vasted mõnest kaugemast ja lähemast sugulaskeelest. Millise kolme sugulussõnaga on tegemist?
• eenetsi e, sölkupi mə, ungari eme, liivi jemā
• mokša kel, udmurdi kali, vadja tšälü
• saami vivva, handi wεŋ, ungari vő, Aunuse karjala vävvü
4. Akadeemik Paul Ariste on lauses „Teame seda, mis on käes, aga mis leeb, seda veel ei tea” kasutanud verbi leema, millel on vasteid nii lähemates kui ka kaugemates sugulaskeeltes. Ka eesti keeles on leema kunagi tarvitusel olnud, kuid ajapikku taandunud. Mille väljendamiseks üritas Ariste seda keelde tagasi tuua?
5. Seda keelt räägitakse Äänisjärve, Laadoga ja Valgjärve vahel, vanapärasuse tõttu on seda keelt kutsutud läänemeresoome sanskritiks. Selles keeles puudub astmevaheldus (nt randal ’rannal’) ja käändeid on rohkem kui teistes läänemeresoome keeltes. Millisest keelest käib jutt?

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 9. aprilliks. Võitjatele auhinnad!

20. XII 2013 Keele Infolehes ilmunud keeleviktoriini vastused.
1. Ilmunud on kümme õigekeelsussõnaraamatut (kordustrükkidega rohkem).
2. Õigekeelsussõnaraamat erineb teistest ükskeelsetest sõnaraamatutest selle poolest, et sellega suunatakse keeletarvitust. 2006. aastast on EKIs koostatud ÕS ühtlasi kirjakeele normi alus.
3. Kasutajat hoiatatakse mõne sõna kirjapildi kasutamise ja halva väljendusvõimaluse eest 1918. aasta õigekirjutuse-sõnaraamatust peale. Algul kasutati nurksulge, looksulud on käibel Muugi sõnaraamatu 7. trükist, mis ilmus 1940. aastal.
4. Korrektses kirjakeeles laused: a) Tallinna ringteel põrkas (põrkasid) kokku kolm autot (ÕSi artikkel aset leidma), b) Lisaeelarvet arutati mitu tundi (ÕSi artiklid seonduma, lahkama), c) ÕSi artikli objekt eeskujul spordiehitised, võiks sobida ka spordirajatised, d) mesilaste pidamise tõttu v tagajärjel, mesilaste pidamisest tekkinud pinged (ÕSi artikkel pinnal), e) sündmusi (ÕSi artikkel areng).
5. Esiteks tuleb otsitava sõna ette sisestada tärn (*sõber), teiseks tuleb otsida „Kõigilt väljadelt”. Õige tulemus on 32 artiklit.

Loosiõnn naeratas Airi Kapanenile.

Palju õnne!
Emakeele Selts võtab võitjaga ühendust.