Eesti teaduskeel nõuab pidevat tähelepanu

Peep Nemvalts, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

Kui me tõepoolest tahame hoida ja edendada Eesti riiki, rahvast ja eestikeelset ühiskonda põhiseaduse vaimus, siis ei saa jätta unarule akadeemilist eesti keelt. Kohustus arendada teaduskeelt tuleneb ühiskonna elulistest vajadustest ning kajastub mitmes arengudokumendis. 

Sõnad

Eesti kõrgharidusstrateegia 2006–2015: „Tagada eestikeelse haridusja kultuuriruumi areng. Tuleb kindlustada eestikeelse kõrgharidusliku õppe jätkumine ja areng Euroopa avatud haridusruumis. Eesmärgiks on, et kõigis õppesuundades saab eestikeelset kõrgharidust kõigil õppeastmetel.” 

„Erialase eesti keele oskuse parendamiseks lülitatakse õppekavadesse erialase eesti keele õpe vähemalt 1 AP mahus. Arendatakse eestikeelset õpitarkvara, toetatakse eestikeelsete õppevahendite koostamist.”

Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010: „tagada eestikeelne kõrgharidus (katta kõik erialad oskussõnastike ning eestikeelse  õppekirjandusega, säilitada olulises osas eestikeelne õpe ja avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles), vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist; tagada kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase.”

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti  2007–2013”: „Konkreetseid valdkondi eelisarendatakse riiklikke teadusja arendusprogramme käivitades

1. nüüdisaegsete ja paljudel elualadel suurt lisandväärtust ja tootlikkuse kasvu pakkuvate tehnoloogiate (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad) juurutamiseks

2. sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks iga Eesti elaniku jaoks tähtsust omavates valdkondades, nagu näiteks energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja hoolekanne, keskkonnakaitse

3. Eesti rahvuskultuuri, keele, ajaloo ja loodusega ning Eesti riikluse järjepidevuse tagamisega seotud uuringute edendamiseks.” 

„Populariseeritakse ühiskonnas teadust, teadusharidust ja innovatsiooni ning propageeritakse teaduslikku maailmavaadet ja eetilisi põhiväärtusi (sh toetatakse teadusseltside ning SA Teaduskeskuse AHHAA, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse jt teadust avalikkusele tutvustavaid keskusi; luuakse ja arendatakse teadusuudiste ja -propaganda portaale  (nt ETIS); teadust propageerivaid saatesarju ja artikleid massimeedias; erinevaid konkursse ja mänge noortele; toetatakse eesti keele kasutamist teaduskeelena).”

„Luuakse TA&I korraldus ja rahastamissüsteem, milles oleks tasakaalustatud komplekt instrumente nii teadmiste loomise kui ka rakenduslikul eesmärgil tehtavate uuringute rahastamiseks ning mis arvestaks  nii ettevõtluse vajadusi kui ka tagaks eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi järjepidevuse ja arengu.”

Need arengukavades seatud mõistlikud sihid on saavutatavad vaid juhul, kui visandatu tõesti käiku lastakse ja ses suunas püsivalt tegutsetakse. Kõik see on üks osa eluaegsest õppest, milleta tänapäeval enam edukalt hakkama ei saa. Teaduse ja  kõrghariduse keelel on väga otsene ja oluline mõju kesk- ja põhihariduse mõistetavusele ning massimeedia kaudu laiemaltki kogu ühiskonnale.

 

Teod

Euroopa Liidu tõukefondi ESF toel oli kahe õppeaasta vältel (2006–2008) võimalik tegeleda teadus-arendustööga „Uus eesti keele ja kakskeelse õppe süsteem Tallinna ülikoolis” (UUEKS).

Sel tööl oli kolm põhieesmärki.

1. Parandada muukeelsete üliõpilaste õpitulemusi eesti keele tugiprogrammi abil.

2. Tagada praktilise eesti erialakeele oskus kõikidele bakalaureuseõppe üliõpilastele ning toetada õppejõude ja teadureid. 

3. Käivitada aineõpetajate täienduskoolitusprogramm, mis vastab venekeelse kooli eestikeelsele õppele ülemineku ning mitmekultuurilises koolis töötavate õpetajate vajadustele.

Senine keele- ja hariduspoliitika ei ole taganud noortele võrdseid võimalusi eestikeelse kõrghariduse omandamiseks, mistõttu ongi vaja toetada muu emakeelega üliõpilasi.  Nüüdseks on loodud muukeelsete üliõpilaste eesti keele oskuse kontrollimise süsteem, töötatud välja tugiseminaride metoodika, arendatud erialase eesti keele õpet ja koostatud õppematerjale.

Teadusteksti keele ja stiili eripära peavad selgeks saama muidugi ka kõik eestlastest üliõpilased. Tuleb ju suuta analüüsida teaduskirjandust  ning ka ise kirjutada uurimusi: sõnastada probleemid, eesmärgid, hüpoteesid; arutleda poolt ja vastu, sõnastada järeldused ja ettepanekud. Mitmed tuntud teadlased on mures eesti keele olukorra pärast. Akadeemik Anto Raukas on nentinud, et enamik eesti teadlasi kirjutab halvasti isegi emakeeles ja et paljude noorteadlaste ingliskeelseid üllitisi  on üsna võimatu mõista, sest „halvas inglise keeles mõtlemine ei saa anda täisväärtuslikku tulemust” (1).

Eesti rahva ja riigi püsimise olulisi eeldusi on see, et mis tahes erialal kõrgkooli lõpetanu valdaks eeskujulikku eesti keelt. Selge ja täpne keelepruuk on eriti tähtis õpetajakoolituses, millesse on lõimitud paljud erialad. Keele selguse ja täpsuse teadlik viljelemine kandub siitkaudu üldhariduskoolidesse, sest iga aineõpetaja keelepruuk mõjutab oluliselt õpilase kujunevat keeletaju.

UUEKSi käigus olen koostanud eesti teaduskeele täiendusõppekava, mille põhjal korraldasime kursusi TLÜ õppejõududele-teaduritele.

On oluline, et iga üliõpilastöö juhendaja oleks võimeline suunama  üliõpilast täpse ja selge väljenduse poole ning juurutama eesti oskussõnavara ja ladusat teaduskeelt nii õpetades kui ka oma teadustöödes.

Teaduskeelekoolituse eesmärk ongi juhtida akadeemilisi töötajaid mõtlema süvitsi sellele, kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadusja õppeteksti. Tuleb teadvustada teravamaid karisid eestikeelses väljenduses,  sh võõrmõjusid, moelummust; meenutada eesti keele ehitusele omaseid paindlikke ja mitmekesiseid väljendusvõimalusi. Koolitusel saab süveneda kõikvõimalikesse teaduskeele küsimustesse, seostada neid oma erialaga. Analüüsitakse teiste kirjutatud erialateksti ja arutletakse ühiselt nii analüüsitu kui enda loodud tekstide üle. Seni osalenud on  pidanud seesugust koolitust igati kasulikuks.

Sellest õppeaastast oleme asunud Tallinna ülikooli uuringufondi toel rajama teaduskeelekeskust, kus pakkuda teaduskeele täiendusõpet laiemalt, ka teiste kõrgkoolide õppejõududele-teadureile. Lähemalt saab koolitusega tutvuda ja lugeda seni osalenute arvamusi keskuse võrgukodus www. tlu.ee > Struktuur > Eesti keele ja kultuuri instituut > TLÜ teaduskeelekeskus. Ühtlasi kutsume kõiki õpetlasi üles koostööle: analüüsima oma teadusharu ja eriala sõnastike, terminiloendite jms kasutatavust, samuti õpikute jt õppevahendite keele voorusi ja puudusi. TLÜ teaduskeelekeskusel on plaanis luua eestikeelsete teadustekstide korpus, mis lubaks koos TÜ kirjakeelekorpuse teaduskeele allkorpusega senisest ulatuslikumalt uurida eesti teaduskeelt.

Üliõpilastele mõeldes on dotsent Krista Kerge eestvõttel ja õppejuht Siiri Soidro tõhusal toel loodud riikliku terminoloogiaprogrammi abiga terminoloogiamoodul, mis on osa keeletoimetaja magistriõppekavast, ent ühtlasi avatud kõikide Eesti  kõrgkoolide mis tahes eriala magistrantidele ja doktorantidele. Valida võib mooduli tervikuna või üksikuid ainekursusi. Tervikmooduli valinuil on kaks kohustuslikku ainet: terminoloogia ja eesti teaduskeel. Valikainetena pakutakse keelekorralduse aluste, kirjakeele variatiivsuse, majandusja panganduskeele, õigus- ja halduskeele kursust ning mõnd terminoloogia  erikursust, mille puhul on võimalik arvestada ka osalejate erialaga. Kogu mooduli läbinu saab soovi korral ka vastava tõendi.

Teadmistepõhise ühiskonna jaoks oluliste õpitulemustena saab üliõpilane ettekujutuse oskuskeeleõpetuse mõistekesksest maailmapildist ja terminiallikate kriitilise kasutuse oskuse. Ta suudab vormida  läbimõeldud seisukoha oskuskeele toimimispõhimõtteist, saab oskuse süsteemselt kasutada selgeid termineid oma eriala tekstis, pädevuse luua ladusat teadusteksti.

Terminimoodulist saab ülevaate TLÜ EKKI veebilehel www. tlu.ee > Struktuur > Eesti keele ja kultuuri instituut > Õppekavad. Me ei saa jääda lootma ainuüksi Euroopa  Liidu tõukerahastuile. Eestikeelne haridus ja teadus peab olema eelkõige ikka meie oma riigi hool. Sestap on tähtis, et ka riiklikke programme, nagu „Eesti keel ja rahvuslik mälu”, „Eestikeelse terminoloogia toetamine” jt rakendades tegutsetaks ühiste eesmärkide nimel, järjekindlalt ja koostööaltilt kõiki osapooli kaasates. 

Ülikoolide jõupingutused eesti ühiskeelt täpsemaks muuta võivad ometi joosta liiva, kui ühiskonnas sellele käega lüüakse. Täpne suhtlus mis tahes erialal teaduses ja hariduses ning ühiskonnas laiemaltki vajab täpset keelt. Infoühiskonnana peame suutma hoiduda infomürast, sest mürra mattunult on raske levitada teaduslikku maailmavaadet. Teadmusühiskond  on võimalik üksnes juhul, kui teadmisi osatakse tekstiks vormida ja edastada täppiskeeles – muidu sugeneb vaid sõnavahtu ja näivlauseid.

1 Anto Raukas, Eesti Entsüklopeedia eesti teaduskeele hoidjana. – Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit. Tallinna Teadlaste Maja, Tallinn 2002, lk 77.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht