Fausti Turban 19. IX 1914 – 17. VII 2005

Nagu tahtmata kedagi tülitada, lahkus päikselisel suvepäeval meie hulgast staa­žikamaid ja eakamaid näitlejannasid Fausti Turban. Põline virulane, kelle 90. sünnipäeva me mullu sügisel tähistasime. Võrsunud esimese vabariigi aegse Narva ettevõtliku ärimehe perekonnas, jäi tema loomeaeg sinna, kus igasuguste tunnistuste kõrval oli oluline ja määrav ka inimlik väärikus, intelligents, kutseausus, õiglus ja inimesekeskne töömoraal. Olnud pikki aastaid tollase teatriühingu Rakvere teatri sektsiooni esinaine, oli ta rohkemgi kui näitlejaskonna tark usaldusisik, ta oli teatri- ja näitleja kutse-eetika paremaid kandjaid. Alustanud näitlejateed 1938 – 44 Narva teatris ja kaasa kannatanud selle maatasa hävingu, sai Fausti Turbanist Rakvere teatri kandev jõud koos Ellen Grünfeldti ja Eva Novekiga aastatel 1944 – 80. Mänginud erinevate lavastajate töödes, sai temast teatrijuht Maria Merjanskaja perioodil (1949 – 52)  draamaklassika-näitleja koos Rakvere teatrisse pagendatud Heli Viisimaa, Katrin Välbe ja Ants Eskolaga.  Nimetagem  E. Vilde “Pisuhänna” Mathildet, O. Lutsu “Vaikse nurgakese” proua Vestbergi ja ”Paunvere” proua Ärakut ning K. Čapeki “Ema” jõulist nimiosalist. Teatrijuht Mai Meringu uuendatud ja noorendatud ansamblis mängis F. Turban oma parimad rollid Siina ja Aarne Üksküla, Ines Aru ja Feliks Kargi kõrval ka Madis Ojamaa lavastustes. Säravaks juubelirolliks kujunes  B. Brechti “Hea inimene Sezuanist” proua Yang, samuti ka emand Arnikas E. Särgava “Rahvavalgustajas” ja leedi Hurf Anouilh’ ”Varaste ballis”. Alates 1977. aastast, Raivo Trassi  pealavastaja aegadest, on kauaks meelde jäänud  J. Liivi Punasoo Mari ja Kuuse perenaine lavastusest “Kui seda metsa ees ei oleks” ning A. H. Tammsaare “Vanade ja  noorte” Mari. Lavalt lahkumist jäi vääristama A. Tšehhovi “Onu Vanja” Voitinskaja. Fausti Turbanit mälestades oleme tänulikud tema erakordse inimliku soojuse, headuse ja kõrge eetilise hoiaku eest.

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit, Rakvere Teater, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum