Keelehooldekeskus 10

Jüri Valge, Keelehooldekeskuse koordineerija

Kümme aastat tagasi andsid neli tippjuhti Tõnis Lukas, Alar Karis, Urmas Sutrop ja Urmas Kruuse oma allkirjaga ühiste kavatsuste protokollil märku, et hoolivad eesti keelest ja selle korrektsest kasutamisest. On oluline, et keelehooldekeskuse vormis koostöö suunati riigi ning kohalike omavalitsuste asutustele: just seal valmivad tekstid, mida loevad – sageli kohustuslikus korras! – väga paljud.
Pole kahtlust, et ka keelehooldekeskuse koolitustööl on ametlike tekstide paranemises oma osa (kõik väljaanded on veebis saadaval http://keelehooldekeskus.eki.ee/?selected=7547). Õige-, selge- ja heakeelsusest tõusvat tulu eurodes mõõta on võimatu, ent päris kindlasti on säästetud ametnike tööaega ja välditud tõlgendamisrohkusest johtuvaid kohtuprotsesse. Vahest on jäänud olemata ka mõni õnnetus, stressivabam on ametliku info tarbijate elu.
Saavutatu võetakse 20. oktoobril kokku konverentsil „Keelehooldekeskus 10“,
ettekannetes ja aruteludes käsitletakse sedagi, mis veel tegemist ootab. Juhitavate keelekoolitamisest on vähe kasu, kui juhid sellega kaasa ei tule, omaenese tarkusest räägivad ja kirjutavad, asutuse keelekasutust oma monopoliks peavad ning korras keelega tekstid tagasi kantseliiti toimetavad. Vastupidine näide on HTM (on teisigi), kus keeleteemade lühikäsitlused on jõudnud kogu juhtkonnani.
Äsja soovitas mammi (Ene Pajula, Postimees 26. VIII) erakondadel keeletoimetajad uuesti ausse tõsta. Kahtlemata õige mõte ja kohati on seda ka tehtud. Siiski, kui poliitiku puhul võibki mitmemõttelisus olla eesmärk, siis ametniku tekst peab olema igal juhul ühene ja selge. Olulisim on, et igaüks oma loomingu enne „Saadan“-nupule vajutamist läbi loeks, endas kahelda oskaks ning sama targa kolleegi asemel asjatundjalt (=keelenõust: http://kn.eki.ee/,
tel 631 3731) abi otsida julgeks.
Kuigi kirjakeele ühtlustamine, keeleuuendus, ELi-eelne õigusterminoloogia arendamine on eesti keele korralduses möödas, ei seisa keel paigal: öeldakse, et Jannsen ei saaks tänapäeva Posti­mehest enam aru. Mõnest asjast ei saa aru ka sada aastat hiljem sündinud. Seetõttu on tähtis, et keelekoolitusi korraldataks pidevalt – koolitatavate soovil.