Raamatututvustus

 

Vikerkaar 2007, nr 9 Selles Vikerkaare üksiknumbris annavad tooni eestivene luuletajad ning kaasaegse eestivene kirjanduse eestvedaja Igor Kotjuh räägib almanahhi Tuulelohe loo. Head eesti luulet tuleb sellistelt tegijatelt nagu Maarja Kangro ja Hasso Krull. Viimane on esil ka ajakirja mõtteosas, polemiseerides igati huvipakkuvalt Meelis Friedenthaliga süü ja häbi, traditsiooni ja rohelise mõtlemise teemadel. Vana kala ja vana rebane Tiit Hennoste jätkab Vikerkaares oma alati huvitavaid sissevaateid eesti kirjandusse ja kirjanduslukku, sedakorda käsitleb ta eesti poeetika ajalugu. Arvustustes ootuspäraselt Heinsaar ja Kivirähk head, Laanem ja Kõomägi mitte nii head. Peatoimetaja Märt Väljataga.

 

Akadeemia 2007, nr 10

Oktoobrikuu number algab igati aja- ja asjakohase artikliga Ivo Juurveelt, kes käsitleb Eesti välisministeeriumi informatsiooniosakonda kahe maailmasõja vahel, küsides, kas informatsiooni kogumist Venemaal ja Venemaa kohta saab pidada Eesti välisluureteenistuseks. Jüri Eintalu kirjutab seadusest ja eetikast, lähtudes tõsiasjast, et need kaks asja pole sünonüümsed. Ann Must on tõlkinud John Gray esseesid. Muidugi ka palju muud huvitavat, teemadeks metaeetika, bioloogia, raamatu ajalugu, dialoog. Albert Gulk on joonistanud pilte. Peatoimetaja Toomas Kiho.

 

Muusika 2007, nr 10

Oktoobrinumbris taaselustub huvitav osa Eesti muusikakultuuri ajaloost: sel kuul 85 aasta juubelit tähistav Heljo Sepp räägib oma 1938. aastal saadud Briti Nõukogu suurest muusikaauhinnast, õpingutest Heino Elleri juures ja paljust muust huvitavast. Intervjuud illustreerivad eksklusiivsed väljavõtted Briti ajalehtedest. Ajakirjas ilmuvad katkendid Jevgeni Mravinski päevikust, jätkub prantsuse helilooja ja elektronmuusiku Jean-Baptiste Favory artiklite sari elektronmuusika kujunemisloost. Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus räägib rahast muusika ümber.

Lisaks sisaldab ajakiri kontserdimuljeid Tallinna orelifestivalilt, Tallinna kammermuusika festivalilt, Birgitta festivalilt, Nargen Opera „Fidelio” etenduselt ning ülevaateid Flow festivalilt, Savonlinna ooperifestivalilt ja „North Sea Jazz’ilt”.

 

Ernst Cassirer

KEEL JA MÜÜT

Ernst Cassirer peaks tähelepanelikule eesti lugejale olema tuttav nimi, aastal 1999 avaldas kirjastus Ilmamaa igati hariva teose „Uurimus inimesest”, kus muu hulgas käsitleti ka keelt ja müüti. Igati haakuv materjal neile, kellele meeldib Hasso Krulli „Loomise mõnu ja kiri”. Või Karen Armstrong. Või kui Armstrong tundub liiga tilu-lilu, siis mitmed raamatud sarjast „Ajalugu. Sotsiaalteadused”, näiteks Paul Veyne’i „Kas kreeklased uskusid oma müüte?” või Jack Goody „Metsiku mõtlemise kodustamine”. Ah, Lévi-Straussi „Nukker troopika” – või vähemalt see koht, kus nambikwarade pealik püüab kirjutamist matkida – sobib samuti. Ärgu nüüd Marek Tamm pahandagu, et siin tutvustuses kõik mainitud teosed üheks kompotiks segatakse, kuna tahetakse lihtsalt öelda, et ei ole üksi ükski müüdi- ega keelekäsitlus. Tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud ja koostanud Urmas Sutrop. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 160 lk.

 

Bernhard Linde

A. H. TAMMSAARE OMA ELU TÕES JA ÕIGUSES

Alapealkirjaga „Isiklike mälestuste, kirjade ja dokumentide põhjal”. Bernhard Lindet tuntakse kui üht Noor-Eesti põhijõudu, kes on muidugi mõneti jäänud oma võitluskaaslaste Tuglase ja Suitsu varju. Kuid Jaanus Kulli tsiteerib oma mahukas järelsõnas Eduard Laamanit: „Noor-Eesti ajalooline pilt poleks täielik, kui sealt puuduks Bernhard Linde. Ei tea, kelleks N-Eesti tegelased Lindet ise pidasid. Kuuldavasti nende suhtumised temasse on olnud sagedasti, nagu öeldakse, ambivalentsed. Kõrvaltvaatajale paistab aga Linde – Noor-Eesti vooriülemana.” Lisaks sellele oli Linde teatri-, kirjandus- ja kunstikriitik, tõlkija, kirjastaja, kultuuritegija, ärivaistuga asja-ajaja ning, nagu siinne monograafia näitab, ka kultuuriloolane. Selliseid mehi ja raamatuid enam ei tehta? Kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Jaanus Kulli, toimetanud Sirje Ombler, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2007. 392 lk.