2022. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat on Mari Sarv

Koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab Akadeemiline Rahvaluule Selts igal aastal välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Sel aastal esitati žüriile kaks kandidaati: usundiuurija Reet Hiiemäe ja regilaulu-uurija Mari Sarv.

2022. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurile Mari Sarvele.

Laureaadi puhul tõsteti esile tema uudset lähenemist regilaulude uurimisele. Digihumanitaaria vahendeid rakendades on ta süüvinud nii Eesti eri piirkondade kui ka laiemalt läänemeresoome regilaulude meetrika ja sõnavarasuhete uurimisse. Need meetodid on andnud sisukaid ja kohati ootamatuid tulemusi varieeruva keelega regilaulutekstide analüüsimisel. Sel moel on ta kontrollinud üle seni kehtivaid põhitõdesid, neid kinnitades või ümber lükates.

Lisaks eelretsenseeritavatele artiklitele ning osalemisele rahvusvahelistes uurimisprojektides tõendab Mari Sarve uurimistöö mõjukust edukalt taotletud rühmagrant. Mari Sarv on aastaid juhtinud digihumanitaaria alast tegevust Eestis, olles alates 2013. aastast üks digihumanitaaria aastakonverentside korraldajaist. Tähelepanuvääriv on ka tema aktiivne osalemine teaduspoliitilistes diskussioonides.

Eesti folkloristika aastapreemia laureaadi valimise komisjonis olid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatusest Pihla Maria Siim, Mare Kalda, Helen Kästik ja Kärri Toomeos-Orglaan, lisaks osalesid hindamisel Eda Kalmre Eesti Kirjandusmuuseumist ning Madis Arukask ja Ergo-Hart Västrik Tartu Ülikoolist.

Preemia anti kätte 26. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul.