Ajakirja Mäetagused erinumber vaikimisest

https://www.kirmus.ee/et/uudised/ajakirja-maetagused-erinumber-vaikimisest

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas välja antava teadusajakirja Mäetagused 77. number on keskendunud vaikimisele kui omalaadsele kommunikatsioonivormile.
Erinumbri koostaja, rahvausundite uurija Reet Hiiemäe kirjutab ajakirja sissejuhatuses, et vaikus on miski, mida keegi välitöödele koguma ei lähe, ent vaieldamatult kuuluvad mitmesugused vaikuseepisoodid välitööde juurde ja võivad kanda olulisi tähendusi. Just seetõttu tuli ka otsus panna kokku ajakirja number just vaikimise number.
„Tänapäeval on vaikimis- ja rääkimisviiside ning nendega seotud emotsioonide (nt häbi, viha) kujundamisel üks olulisemaid rolle meedial ja nn meediareaalsusel, kusjuures mingi teemaga seotud vaikimise ja rõhutatud valjuhäälsuse vaheldumise puhul on täheldatav teatav laineline iseloom,“ kirjutab Hiiemäe.
Konfliktidega seotud teemad, millest on kaua vaikitud, võivad Hiiemäe sõnul võtta äärmusliku kuju, saada väljundi ühe konkreetse päästikjuhtumi ajel prahvatanud stiihilise vägivallana. „Ühe ajendnarratiivi kattevarjus võidakse paralleelselt välja elada paljusid erineva taustaga emotsioone ja sotsiaalseid pingeid (kasvõi 2020. aasta kevadtalve täitnud koroonahirm, aktuaalsed teravnurgad poliitikas, aga ka üldine hirm majandusliku ebakindluse ja ebaturvalisuse pärast), kuid avalikku meediasse jõuavad käesoleval perioodil valdavalt piiratud valikuprintsiibi järgi välja sõelutud sõnumid rassivihast.“

Ka teised ajakirja artiklid nii eesti kui välismaisetelt uurijatelt keskenduvad vaikimise kaasaegsetele ja ajaloolistele kontekstidele ja ilmingutele folklooris, kunstis ja kõnes.
Vaikus on alati informatiivne, märgivad erinumbri ühe artikli („Vaikimine, rääkimine ja muud traditsioonilised kõneteod vepsa rahvakultuuris kultuuridevahelises võrdluses“) autorid Madis Arukask ja Eva Saar. Artiklist ilmneb, kui suurel määral võivad inimeste vaikimistavad ja nende tõlgendamine sõltuda konkreetsest kultuurist: läänelikus linnakultuuris kaldutakse vaikimist pidama vaenulikkuse märgiks, seevastu vepsa ja mõnes teises soome-ugri kultuuris esineb olukordi, kus vaikimisse suhtutakse hoopis kui lugupidamise akti.
Ajakirja avaartiklis „ Konfliktipelglik ja kõneosav vaikimine: kõrts kui kommunikatsiooniruum Saksa keisririigis“ tutvustab Pariisi 3. Ülikooli (Sorbonne Nouvelle) ajalooprofessor Armin Owzar uudse uurimisallikana Saksa salapolitsei valveraportite kogu, kirjeldades kõrtsisuhtlust 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Hamburgis. Owzar järeldab ligi 20 000 valveraporti analüüsi põhjal, et erinevate ühiskonnasegmentide vahel ei toimunud toona peaaegu mingit kommunikatsiooni. Suhtluses välditi tavaliselt poliitikat, identiteeti või uskumusi puudutavaid teemasid või katkestati nende pinnal tekkinud lahkarvamuste korral vestlus. Artiklis osutatakse sellise käitumise põhjustele (isolatsioonihirm, hirm poliitiliste repressioonide ees, soov vältida pingeid) ning vaikimise rollile ühiskondlike konfliktidega toimetuleku moodusena.
Samalaadsele käitumismudelile viitab ka Pille Kippari ülevaade praeguste pensioniealiste põlvkonna mahavaikitud ja tabuks peetud jututeemadest.
Teabe hääbumisest või fragmenteerumisest mäletajate kadumise, aga ka elatusalade, maastiku või elupaikade muutumise tõttu räägitakse Mari-Ann Remmeli artiklis “Vaiksed kohad“.
Sellest, kuidas erinevate uurimisalade esindajate vaade võib tingida ühes ja samas keskkonnas tehtud välitööde käigus vägagi erineva materjali väljaselekteerimise ja selle presenteerimise omavahel peaaegu võrreldamatute väljundite näol, pakub juhtumianalüüsi Elo-Hanna Seljamaa artikkel „Etnograafilised välitööd kunsti peeglis“.
Piret Voolaiu ja Liisi Laineste artikkel „Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis“ võrdleb reaktsioone kahele rahvusvahelise mõõtmega dopingujuhtumile (Lance Armstrong 2012 ja Eesti suusatajad 2019).
Taavi Koppeli ülevaade kirjeldab Harjumaa Muuseumi 2019. aasta mälestuste kogumise võistlusele laekunud armastuse-teemalisi mälestusi ning analüüsib vastava kogumisvõistluse korraldamist, et näitlikustada, kuidas isegi kogumisüleskutse sõnastusel võib olla oma roll selle juures, milline materjal laekub ja millistest aspektidest vaikitakse.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, koroonatraditsioon kogumisest-uurimisest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr77.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht