„„Kunstnik korjab taarat“ (Näitust ei toeta kultuurkapital)“
11. augustil kell 18 avatakse Y-galeriis Alexei Gordini näitus „„Kunstnik korjab taarat“ (Näitust ei toeta kultuurkapital)“. Näituse põhiteemaks on kunstniku sõltumatuse võimalikkus kaasaegses ühiskonnas. Gordin esitab palju tähtsaid ja praktilisi küsimusi kaasaegse kunsti toimimise kohta, samas pakub välja ühe väga konkreetse lahenduse, kuidas kunstnik võiks sõltumatult hakkama saada. Nagu allpool kirjas, on Gordin kõnealusel näitusel eksponeeritavad kunstiteosed loonud oma raha eest. Oma raha päritolu on aga näituse kandvaks narratiiviks. Näituse paradoks seisneb aga selles, et institutsioonidest sõltumatult tehtud kunst on jõudnud Tartu Ülikooli haldusalas olevasse galeriisse, mida rahastavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Kellele kuulub sellises olukorras sõltumatus ja kellele sõltuvus – selle üle on võimalik arutleda näituse kõrvalprogrammi kuuluvatel üritustel.
Alexei Gordin oma näitusest:
Käesolev kunstiprojekt uurib kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Tänapäeva maailmas, kus kõike müüakse ja ostetakse, on ka kunstist saanud toode. Kaasaegne kunst on omapärane turg, kus kehtivad omad seadused, nii nagu need kehtivad ka näiteks auto- või söögiturul. Kunst nagu toode peab mentaalsel ja materiaalsel tasandil olema sümpaatne ja atraktiivne. Nii nagu kõik, peab ta turul olema, et tarbijat leida. Kunst on sotsiaalne element ning kaasaegne kunst ei saa ilma ühiskonnata eksisteerida.
Kui on olemas teatud ühiskonnareeglid ning süsteem, leiab alati nähtusi, mis on süsteemi vastased. Asotsiaalid ning kodutud inimesed, alkoholi-ja narkosõltlased – neist kõikidest on saanud ühiskonna ohvrid. Seadused ja normid ei puuduta neid, kuna nad ei tee selle ühiskonna jaoks mitte midagi. Kas siis kunstnik teeb tõesti midagi tähtsamat ühiskonna jaoks? Kunst kui toode on kunstniku ainuke võimalus oma leiba teenida, kuid samas tekib küsimus, kas ühiskond tegelikult vajabki kunsti? Kaasaegne kunst on tihtipeale liiga elitaarne ja teatud institutsioonidelt sõltuv. Oma uue näituse raames viin ma kokku asotsiaalsuse ja kunstitegemise nähtused tänapäeva arenevas linnas.
Viie kuu jooksul, korjasin taarat et koguda raha kunstitegemiseks. Pudelite korjamist ei peeta päristööks, vaid pigem parasiitlikuks eluviisiks. Inimene ei tööta, vaid korjab seda, mida teised minema viskavad ning tarbib pidevalt alkoholi, mis teeb teda veelgi töövõimetumaks. Kunstnikuna tahtsin analüüsida seda sotsiaalset nähtust ning eksperimenteerida asotsiaalsuse mõistega. Mida teha, kui inimene korjab pudeleid selle asemel, et ennast arendada, teha midagi kasulikumat? Seejärel hakkasin ise pudeleid korjama, et investeerida raha kultuursesse arenemisse ja kunstitegemisesse. Ajutiselt distantseerisin end tavapärasest kunstitegemise viisist, kus kunstnik sõltub galeriidest, kuraatoridest ja fondidest. Kolme kuu jooksul kogusin taaraga 250 ero, millest sai käesoleva näituse eelarve.
Alexei Gordin (s. 1989, Tomsk) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti ja tegutseb ka läbi paljude teiste kunstimeediumite nagu joonistus, foto, video, performance, jne. Teda võib iseloomustada läbi iroonilise, satiirilise suhte, mille ta loob nende teemadega, mis teda huvitavad. Need teemad lähtuvad enamasti kaasaja liberaalsest ühiskonnast, mille probleemseid punkte kaldub Gordin esile tõstma läbi loojutustuse ning antikangelaste.
Näituse kõrvalprogrammis toimuvad arutelud vaesuse ja ellujäämise teemal. Toimumisajad kuulutatakse välja jooksvalt.
Näitus on avatud tööpäeviti kl 12-19, nädalavahetustel kl 12-17.
Y-galerii esitleb:
Alexei Gordin
11.08. – 26.08.2014
TÜ kiriku saal (Jakobi 1, Tartu)