Autoportreede näituse “Ma tunnen end paremini” avamine 6.septembril kell 12:00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Uue Kunsti Muuseum

Autoportreede näitus „MA TUNNEN END PAREMINI“

Näituse avamine on 6.septembril kell 12:00 ning näitus jääb avatuks 7.oktoobrini 2012.

Grupp rootsi kunstnikke saabub hilissuvisesse Pärnusse, et siinsetele kunstisõpradele esitleda muhedate enesevaatluste tulemusi. Tänu rootslaste initsiatiivile saab uue hinguse juba mitu aastat varjusurmas olnud autoportreede näitus “Ma tunnen end paremini”  Kas me aga ikka tunneme ikka end ise kõige paremini, küsib näituse kuraator, mitu aastakümmet Rootsis elanud tšiili naiskunstnik Ana Maria Lorenzen.

Ana Maria arvates on autoportree   kokkupõrge  kahe maailma vahel – välispidine kest versus põnev sisu. Mõneti on see kõige suurem väljakutse, mida kunstnik saab endale esitada. See tähendab enda jälgimist, süübides tõelisesse MINASSE. Juurdlemist selle üle,  kuidas paistab igaühe harukordne MINA teistele ning kuidas voolides, joonistades või maalides anda oma enneolematule MINALE tõepärane, usutav väljanägemine.

Teosed, mis tulevad näitusele, on vaimuka enesevaatluse kaja. Nad püüdlevad  reaalsuse poole, ent  tihtipeale on neis peidus unistus meie ideaalkujust. Autoportrees soovib  kunstnik  peegeldada oma mõtteid, unistusi ja tundeid, kuid ikkagi kipub ta lõuendile vägisi teistsugusena – muundununa.

Paarkümmend kunstnikku, kes oma töödega Pärnusse saabuvad,  on pärit Rootsimaa kaugetest nurkadest: nii Põhjala metsadest ja Skane põldude vahelt  kui ka  kuningriigi kärarikastest linnadest.

MIDA MÕNED KUNSTNIKUD ISE OMA LOOMINGUST ARVAVAD:

Danka Jaworska:

Kord nägin ma ühes muuseumis alabastrist naisekuju ja korraks tundus mulle, et see olengi mina! See teos innustas mind looma maalisarja. Need ei ole kaugeltki autoportreed, aga ma maalisin erinevaid naisi kui iseennast.  Sageli öeldakse mulle, et naised, keda ma maalin, on minu nägu ja tegu. Võib olla kunstnikud alateadlikult võtavadki modelliks iseenda keha, näo ja iseloomu? Loodan, et märkate killukest minust, kui vaatate mu töid.

Ruth Herrlin:

Autoportree maalimine on üks mu lemmiktegevusi, kuid siiski mitte alati pole ma olnud teadlik, et maalin iseennast. Kui seisan lõuendi ees, siis mu sihiks ei ole maalida ennast, aga tihtipeale kukub see kahjuks just nii välja.

Lars Oluf Kolsrud:

Minu teos kirjeldab peamiselt inimese olemust sügavamas mõttes. See on nagu päevik, mis peidab endas naiivsust ja samas ka mõistust.

Elisabet Malmström:

Maalimine on elu mõtte ehitamine või sõnumi saatmine, mis paneb arutlema ja ennast teistega siduma. Millised kujundid võivad tekkida või mitte tekkida, selle otsustab vaataja fantaasia. Mu kogemus põhineb ideel, et uurides  oma teadvust, mängides kujutlusvõimega, on võimalik luua kunsti. Olen huvitatud kunstist selle kõige algupärasemas vormis, eriti kui see hakkab toimima kui sõna ning suhtlusvorm. Kunst hõlmab endas mälu ja keelt, mis hoiab inimesi koos.